Vanusega suureneb kukkumisoht, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata. Vähemalt kolmandik 65-aastastest ja vanematest inimestest kukub üks või enam korda aastas. Vanemas eas on kukkumise tagajärg sageli tõsisem ja paranemine aeganõudvam, kuna kukkumine võib põhjustada raskemaid vigastusi, nagu luumurd või peatrauma, millest paranemine võtab kauem aega ja võib vajada intensiivsemat ravi. Kukkumise ennetamine on oluline, et kaitsta patsientide tervist ja elukvaliteeti.

Miks on haiglas kukkumisrisk? 

Haiglaravi toimub tundmatus keskkonnas, kus patsiendid on sageli füüsiliselt nõrgestatud oma terviseseisundi või protseduuride tõttu. Ravimid, nagu rahustid ja valuvaigistid, võivad mõjutada tasakaalu ja liikumist. Eriti vanemaealistel või kognitiivse häirega patsientidel on uues võõras keskkonnas raske orienteeruda.

Tundmatus kohas ärkamine võib tekitada segasust ja ärevust. Muudetud päevakava, erinevad põrandapinnad ja meditsiiniseadmed võivad samuti suurendada komistamise ja kukkumise ohtu. Haiglaravil viibivad patsiendid veedavad suurema osa ajast voodis, mis vähendab nende füüsilist võimekust ja suurendab, sõltumata vanusest, kukkumisriski.

Vaadake ka küsitlust "Kas mul on kukkumisrisk?". 

Miks on kukkumise ennetamine Regionaalhaigla jaoks oluline?

• Uuringud näitavad, et 3% patsientidest kukub haiglas ja neist 30% saab vigastusi, nt luumurru.

• Kukkumise ennetamine kaitseb patsiente vigastuste eest, aidates säilitada nende heaolu ja tervist.

• Kukkumine võib vähendada patsiendi liikumisvõimet ja elukvaliteeti, suurendades iseseisvuse kaotamise ja sotsiaalse isolatsiooni riski, mis omakorda tõstab uute kukkumiste tõenäosust.

• Kukkumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nagu luumurrud ja peatraumad, mis pikendavad haiglaravi, suurendavad komplikatsioonide riski ja tervishoiukulusid.  

Regionaalhaigla prioriteet on tagada patsiendiohutus, pakkudes turvalist keskkonda, mis vähendab kukkumisriski ja võimaldab vajadusel kiiret abi.

Kuidas me Regionaalhaiglas ennetame kukkumist?

Regionaalhaiglas keskendume patsiendiohutusele ja heaolule, rakendades igapäevaselt järgmisi meetmeid:

• Patsiendi/ lähedase kaasamine: Teavitame patsienti ja tema lähedasi kukkumisriskidest ning õpetame, kuidas neid riske vähendada. Näitame, kuidas kasutada abikutsungi nuppu ja voodipulti, ning anname soovitusi sisejalanõude ja abivahendite osas. Patsiendi ja tema lähedaste õpetamine on esimene samm kukkumise ennetamisel. Lähedased saavad olla toeks, tagades, et patsient mõistab saadud juhiseid ja järgib neid igapäevases tegevuses. Koos saame vähendada kukkumisriske ja tagada parima võimaliku taastumise. 
• Kukkumisriski hindamine: Patsiendi saabumisel osakonda hindame iga patsiendi kukkumisriski. Kõrge riskiga patsientidele paneme kollase randmepaela ja koostame õendushooldusplaani kukkumisriski vähendamiseks.
• Regulaarsed õendushooldusvisiidid palatisse: Õed ja hooldajad teevad regulaarselt visiite patsientide juurde, et hinnata nende vajadusi, aidata isiklikes toimingutes ja tagavad, et patsiendi ümbrus oleks turvaline.  
• Ohutu keskkonna tagamine: Koolitame personali patsientide ohutust  paremini jälgima. Kõrge kukkumisriskiga patsiendid paigutame võimalusel õdede postile lähemale. Kui personali ei ole läheduses, siis hoitakse kõrge kukkumisriskiga patsiendi voodi madalamas asendis. 
• Abivahendite kasutamine: Pakume vajadusel liikumisabivahendeid ja hindame voodipiirete kasutamise vajalikkust, selgitades seda ka patsiendile ja tema lähedastele.

Mis suurendab kukkumisriski?

• Jalga mittetoetavad ja libeda tallaga jalanõud.
• Libisemis- ja komistamisoht, nt vaibad, ebaühtlased või märjad pinnad, halb valgustus, liikumistakistused vms.
• Lihaste nõrkus ja liigesejäikus.
• Ravimite kõrval- ja koostoimed, mis põhjustavad unisust või peapööritust – eriti tõuseb riski nelja ja enama ravimi võtmisel.
• Tasakaalu- ja tundlikkushäired.
• Vähene füüsiline aktiivsus.
• Nägemishäire.
• Madala toitainesisaldusega toidu tarbimine ja ebapiisav vee joomine. 

Mida saad patsiendina haiglas olles oma kukkumisriski vähendamiseks teha?

• Järgi alati füsioterapeudi ja haigla personali soovitusi.
• Ütle osakonna personalile, kui oled viimase aasta jooksul kukkunud või tunned, et võid kukkuda. Samuti on oluline rääkida, kui tunned hirmu kukkuda.
• Hoia abikutsungi nupp ja vajalikud esemed (nt prillid, jalanõud, liikumisabivahend jms) käeulatuses. Ära siruta end asjade haaramiseks. 
• Tutvu, kuidas töötab Sinu voodipult ja kasuta seda vastavalt vajadusele. Voodist püsti tõusmisel tõsta puldi abiga voodi peatsit, seejärel suundu istuma ja lase voodi nii madalale, et jalad ulatuksid kindlalt põrandale.
• Ära kiirusta püsti tõusmisel – tõuse aeglaselt, et vältida pearinglust ja kukkumisohtu. Teavita personali, kui ruumi valgustus ei ole piisav. 
• Kasuta haiglas libisemiskindlaid ja kinniseid jalanõusid.  Vajadusel palu lähedastel tuua sobivad jalanõud.
• Liigu võimalusel, et säilitada liikumisvõime ja kiirendada taastumist, see võib lühendada haiglas viibimise aega.
• Kui tunned end liikumisel ebakindlalt, palu alati abi või kasuta liikumisabivahendeid, nt keppi, karke, rulaatorit jms. Teavita personali, kui abivahend on katki või kadunud. 
• Enne voodist või toolilt lahkumist veendu, et oled leidnud tasakaalu ja sul ei ole pearinglust. 
• Hoia oma voodi ümbrus puhas ja korras, vajadusel palu personali abi.
• Ära toetu püsti tõustes ebastabiilsetele esemetele, nt öökapile. 
• Kasuta kuuldeaparaati ja prille, kui need on vajalikud. Veendu, et prilliklaasid oleksid puhtad.

Kuidas saad aidata oma lähedasel haiglas kukkumisriski vähendada? 

• Jaga haigla personalile olulist infot oma lähedase kukkumisriski kohta, nt tasakaaluhäire, abivahendi kasutamine, varasem kukkumine jms.
• Kui märkad haiglas külastuse ajal ohte (nt märg põrand), teavita kohe personali. 
• Too lähedasele ohutud sisejalanõud ja igapäevased tarbeesemed: prillid, kuuldeaparaat ja hambaproteesid.
• Enne lahkumist aseta mööbel (nt tool) tagasi oma kohale ja veendu, et abikutsunginupp ning vajalikud esemed on käeulatuses.
• Küsi personalilt nõu voodipiirete vajalikkuse kohta, kuna nende kasutamine võib mõnel juhul suurendada kukkumisriski. 
• Ära minnes anna selgelt teada oma lahkumisest, et vähendada lähedase ärevust. 

 

Kukkumise ennetamine kodus

Lihtsate muudatustega saate vähendada kukkumisohtu ja muuta oma kodu turvalisemaks nii endale kui lähedastele. Vanemate inimeste või terviseseisundi tõttu suurenenud riskide korral on soovitatav eemaldada komistamisohud, paigaldada käsipuud ja tagada hea valgustus olulistes kohtades.

Allikas: www.rescue.ee/files/2022-11/kukkumine-voldik-est.pdf

 

Mida peaksin tegema, kui kukun kodus? 

1.  Jää rahulikuks! 
2.  Hinda olukorda. Kas kusagilt valutab? Võimalikust vigastusest tuleneva valu tundmiseks võib kuluda mõni minut.
3.  Otsusta, kas saad ilma abita püsti tõusta või vajad abi.
4.  Kui saad püsti tõusta, liigu käpuli stabiilse mööbli juurde.  
5.  Kui tunned valu või ei saa põrandalt püsti tõusta, proovi kutsuda abi. Koputa vastu põrandat/seina ning püüa helistada, kui jõuad roomata telefoni juurde. Kui jääd põrandale, on oluline hoida end soojas. Proovi tõmmata endale peale mõni riideese, nt vaip või voodikate. Võimalusel liigu vaibale või eemale tuuletõmbusest.
 

 

Mida teha kui lähedane kukub Sinu juuresolekul? 

1. Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisvõtetega.
2. Hinda vaadeldes ja katsudes jäsemeid ja puusaliigeseid: valu, tursed, hematoomid, jäseme deformatsioonid ja ebaloomulik asend.
3. Valu ja deformatsioonide puudumisel aita lähedane toolile või voodile: esmalt viia keha ühele küljele, tõmmata põlved kõveraks ja käte abil aitab end ülesse. Kõike teha aeglaselt, kiirustades võib uuesti kukkuda. Vajadusel kutsu appi naaber või kõrvalseisja.
4. Kui lähedase liigutamine on väga valulik ja püsti tõusta ei saa või esineb teadvushäire, siis tuleb kutsuda kiirabi. Helista 112. Abi saabumiseni kata kannatanu sooja tekiga. Hoia kogu aeg mobiiltelefon enda ligi ja liin vaba Häirekeskuse jaoks.
5. Taga kiirabiauto võimalikult lähedale parkimise võimalus ja brigaadile kiire ligipääs kannatanule.

Mõtle koos lähedasega läbi kukkumisjärgne tegevusplaan

Kui elad või oled pikka aega sunnitud olema üksi, tuleks läbi mõelda kukkumisjärgne tegevusplaan ehk mida teha kukkumise järel, kellega ühendust võtta ja kuidas abi sinuni jõuab. Mida kiiremini saad kukkumise järel abi, seda väiksem on tõenäosus kogeda hirmu, stressi ja võimalikke komplikatsioone, nagu lamatised ja vedelikupuudus.

• Tea, keda vajadusel appi kutsuda — hoia telefoni lähedal lähedaste telefoninumbrite loendit või salvesta need telefoni, et kiirvalimise abil nad kiiresti kätte saada. Alati võid abi kutsumiseks helistada 112.
• Hoia telefon käeulatuses madalal laual või kaelakotis.
• Võimalusel kasuta näiteks kukkumisanduriga häirenuppu, mis tugeva kukkumise või põrutuse järel algatab automaatselt häirekõne abikeskusse või saadab teate Sinu lähedasele.
• Anna usaldusväärsetele lähedastele juhised või võti Sinu korterisse/ majja pääsemiseks, kui Sa ise ei saa neid sisse lasta.

Tegevusplaani saad allalaadida siit.
 

10 arvamust eakate kukkumise kohta

1: Kukkumine juhtub teiste inimestega, mitte minuga.
Tegelikkus: Paljud inimesed arvavad: "Minuga seda ei juhtu." Kuid tõde on see, et igal aastal kukub üks neljast 65+ vanuses inimesest.

2: Kukkumine on midagi normaalset, mis juhtub vanemaks saades.
Tegelikkus: kukkumine ei ole vananemise normaalne osa. Kukkumise ennetamiseks tee jõu- ja tasakaaluharjutusi, lase kontrollida oma nägemist, muuda elukeskkond turvalisemaks ning tea, milliseid ravimeid  tarvitad.

3: Kui ma piiran oma tegevust, siis ma ei kuku.
Tegelikkus: Mõned inimesed usuvad, et parim viis kukkumiste vältimiseks on püsida kodus ja piirata oma tegevust. See pole tõsi! Füüsiliste tegevuste sooritamine aitab säilitada iseseisvust, aktiivsena püsimine tugevdab keha ja suurendab liikumisulatus. Samuti on sotsiaalsed tegevused head üldisele tervisele.

4: Kui ma püsiksin kodus, suudan kukkumisi vältida.

Tegelikkus: Üle poole kõigist kukkumistest juhtub kodus. Kontrolli oma kodu kukkumisriskide suhtes. Paranda lihtsad, kuid tõsised ohud, nagu segadus, libisevad vaibad ja kehv valgustus. Tee lihtsaid kodu kohandusi, näiteks lisa vannituppa haarats, treppidele teine käsipuu ja libisemiskindel kate.

5: Lihasjõudu ja paindlikkust ei saa taastada.
Tegelikkus: Kuigi vananedes kaotame lihasmassi, võib treening osaliselt taastada jõudu ja paindlikkust. Kunagi ei ole liiga hilja alustada treeningprogrammiga. Isegi kui oled olnud kogu elu passiivse eluviisiga, toob aktiivseks muutumine sulle palju kasu, sealhulgas kaitseb kukkumise eest.

6: Ravimite võtmine ei suurenda minu kukkumisriski.
Tegelikkus: Iga ravimi võtmine võib suurendada kukkumisriski. Ravimid mõjutavad inimesi erinevalt ja võivad mõnikord põhjustada peapööritust või unisust. Ole uue ravimi alustamisel ettevaatlik. Räägi oma perearstiga ravimite võimalikest kõrval- või koostoimetest.

7: Ma ei pea oma nägemist igal aastal kontrollima.
Tegelikkus: Kehv nägemine on kukkumise oluline riskitegur. Vananemisega kaasnev nägemise vähenemine, mis suurendab kukkumise ja vigastuste riski. Nägemisprobleemi korral on rohkem kui kaks korda suurem tõenäosus. Lase oma silmi kontrollida vähemalt kord aastas ja vajadusel uuenda oma prille.

8: Liikumise abivahendi, nt kargu või kepi kasutamine, muudab mind sõltuvamaks.
Tegelikkus: Liikumise abivahendid on väga olulised, aidates paljudel eakatel säilitada või parandada oma liikuvust. Veendu, et kasutad neid seadmeid ohutult, vajadusel lase pereõel või füsioterapeudil kohandada abivahend sobivaks ja õpetada selle ohutut kasutamist.

9: Ma ei pea rääkima lähedase või pereõega, kui olen mures oma kukkumisriski pärast. Ma ei taha neid ärevile ajada ja tahan säilitada oma iseseisvuse.
Tegelikkus: Kukkumiste ennetamine on meeskonnatöö. Räägi oma hirmudest ja ka edusammudest alati lähedaste ja/või tervishoiutöötajaga, kes saavad olla Sulle toeks iseseisvuse säilitamisel ja kukkumisriski vähendamisel.

10: Ma ei pea rääkima oma vanema, abikaasa või teise eaka täiskasvanuga, kui olen mures nende kukkumisriski pärast. See haavab nende tundeid ja pole minu asi.
Tegelikkus: Anna lähedasele teada oma murest ja paku toetust, et aidata tal säilitada võimalikult suur iseseisvus. On palju asju, mida saad teha - muuda kodune keskkond turvaliseks, korralda nägemiskontroll või aita oma lähedasel püsida aktiivne