Toimetulek traumaatilise kogemusega

Traumaatiline kogemus on ohu või ähvarduse kogemine, millega kaasneb tugev hirm ja äärmine abitustunne. Tavaliselt põhjustab traumaatilse kogemuse õnnetusjuhtumis osalemine, selle tunnistajaks olemine, oht vigastustele või surmale.

Reaktsiooni ootamatu, tugeva mõjuga ja kannatusi põhjustavatele sündmustele võib nimetada ka traumaatiliseks kriisiks. Kriis võib tekkida vahetult pärast traumeerivat sündmust, kuid võib kuluda tunde, päevi või isegi nädalaid, enne kui stressireaktsioon ilmneb. Vahel ei pruugi häirivaid sümptomeid tekkida.

 

Kuidas käituda peale kriisiolukorda sattumist?

  • Lükake magamaminekut edasi vähemalt 6 tunni võrra, kuna magamine tugevdab traumeerivaid mälestusi.
  • Vältige alkoholi, stimulante sh kofeiini, nikotiini tarvitamist, et vähendada kehalist erutust. Jooge taimeteed või toasooja vett.
  • Vältige bensodiasepiine ehk rahusteid, sest uuringud näitavad, et need pigem võimendavad traumaatiliste mälestuste kinnistumist.
  • Hoiduge emotsioonide lahtiharutamisest esimese 6 tunni jooksul, kuna see võib tugevdada traumeerivaid mälestusi.
  • Tegelege millegagi, mis hõivab tähelepanu, eelkõige nägemismeele. Mängige näiteks telefonis mänge või vaadake televiisorit. See vähendab traumaatilise sündmusega seotud kujutluspiltide tekkimist.

 

Millal otsida abi?

Inimeste reaktsioonid trauamatilistele kogemustele võivad olla väga erinevad. Palun vastake alljärgnevatele küsimustele. Kui viimase nädala jooksul olete vähemalt kahel korral kogenud midagi alljärgnevast loetelust, siis vastake "jah":

  • Teil on olnud häirivaid mõtteid või mälestusi juhtunust, mis on tahtmatult meelde tulnud.
  • Teil on olnud häirivaid unenägusid sellest, mis juhtus.
  • Te käitute või tunnete nii, et see, mis juhtus, juhtub uuesti.
  • Olete vapustatud, kui miski Teile juhtunud meenutab.
  • Kui meenutate seda, mis juhtus, siis tunnete, kuidas süda taob, kõhus keerleb, Te higistate, pea hakkab ringi käima või on midagi muud ebameeldivat, mida kehas tunnete.
  • Teil on raske uinuda või uni on katkendil (ärkate tihti).
  • Olete kergesti ärrituv või Teil on vihahood.
  • Teil on raske keskenduda, oma tähelepanu koondada. 
  • Teil on teravnenud ohutunne – kardate, et Teie või teistega võib midagi juhtuda.
  • Võpatate kergesti, eriti ootamatute asjade pärast.

Kui olete vastanud kuuele või enam küsimusele jaatavalt, siis soovitame kaaluda pöördumist perearsti, psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Eelmainitud sümptomid võivad viidata posttraumaatilise stressihäire (PTSH) ilmnemisele. 

 

Psühholoogiline esmaabi

Psühholoogilise esmaabi all mõeldakse psühholoogilise abi võtteid, millega soovitakse normaliseerida ja leevendada esmaseid stressireaktsioone kriisijuhtumi korral. Psühholoogid annavad nõu, milliseid reaktsioone inimene peaks jälgima ja kuidas nendega toime tulema. Psühholoogilise esmaabi pikaajalisem eesmärk on posttraumaatilise stressihäire (PTSH) väljakujunemise ennetamine.

Psühholoogilise esmaabi viis elementi on turvatunde loomine, rahustamine, individuaalse ja kollektiivse enesetõhususe suurendamine, sotsiaalse toetuse soodustamine ja lootuse tekitamine.

Kliinilised psühholoogid rakendavad tavaliselt psühholoogilist sekkumist kas individuaalselt või grupis. Ühe meetodina kasutatakse väljaelamisvestlust, kus grupiteraapia vormis püütakse juhtunust luua ühtne integreeritud lugu või terviklik mälestus. Seejärel antakse konkreetsed võtted ja soovitused, kuidas kaebustega toime tulla.

Kaebusteks on sageli häirivad mälupildid või kehalised vaevused, uinumisraskused. Peale esmast sekkumist toimub kuu aja möödudes veel üks kohtumine, kus hinnatakse juba konkreetsemalt, kas juhtunu järgselt on kujunenud posttraumaatiline stressihäire, meeleolu- või ärevushäire ning vastavalt vajadusele hakatakse raviga spetsiifiliselt tegelema, näiteks rakendatakse ühe võimalusena psühhoteraapiat.

 

Loe lisaks:

www.peaasi.ee/psuhholoogiline-kriis/

Regionaalhaigla kliinilised psühholoogid Marko Neeme ja Eerik Kesküla annavad nõu, mida teha, kui olete üle elanud traumeeriva kriisiolukorra.

 

Kontaktid

Perearst

Perearst saab teraapiafondi kaudu suunata Teid kliinilse psühholoogi vastuvõtule ja psühhoteraapiasse.

 

Regionaalhaigla Psühhiaatriapolikliinik

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on Eesti suurim psühhiaatrilist abi andev raviasutus. Vastuvõtule regisreerimiseks helistage telefonil 617 2644 / 617 2623 või registreeruge digiregistratuuris. Kliinikusse pöördumiseks ei pea olema saatekirja.

Kliiniku tegevusega saab lähemalt tutvuda siin.

 

Psühholoogilise kriisiabi telefon

Abi saab telefonilt 631 4300 E–N 15.00–19.00 ja R 15.00–18.00.

 

Soovitame pöörduda perearsti, psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, kui Teil ilmnevad posttraumaatilise stressihäire sümptomid.