Pealehele
Meie brigaadid teenindavad üle
26 000 kiirabivisiidi aastas.
Regionaalhaigla kiirabikeskus
Regionaalhaigla kiirabikeskuses töötab tänase seisuga 278 inimest. Ööpäev läbi on valves kokku 18 brigaadi: 2 reanimobiili, 12 kiirabi ja 4 väikesaarte esmaabibrigaadi. Lisaks on kogu ööpäeva valves telemeditsiini arst. Meie brigaadid teenindavad üle 26 000 kiirabivisiidi aastas. Teeninduspiirkonnaks on Lääne-Harju regioon, Raplamaa, Läänemaa, Hiiumaa ning suuremad väikesaared (Kihnu, Vormsi, Prangli, Ruhnu).
Koostöölepe Piirivalve Lennusalgaga võimaldab patsiente transportida ka helikopteriga. Alates 2020. aasta juulist käivitus projekt „Kopter“, mis seisneb reanimobiili brigaadi reageerimises rasketele avariidele helikopteriga. 2021. aastast laieneb antud projekt ka laske- ja torkevigastuste ning plahvatuste ja lömastuste kiireima väljasõidu prioriteediga kutsetele.
Meie keskuses töötab üle 30 erakorralise meditsiini- ja intensiivraviarsti, kellest enamik on saanud ATLS (Advanced Trauma Life Support) väljaõppe. Tavakiirabide traumakoolitus toimub PHTLS (Prehospital Trauma Life Support) põhimõtete järgi. Regulaarselt korraldatakse pooleldi võistluslikus vormis traumapäevi, kus kiirabid saavad ennast erinevate traumasituatsioonide lahendamisel proovile panna. Traumapäevadel treenimised on andnud ka rahvusvahelisi tulemusi: 2019. aastal saavutas meie Hiiumaa meeskond Tšehhis toimunud kiirabivõistlustel 3. koha.
Haigekassa kvaliteediindikaatorid näevad ette, et vähemalt 80% raskes seisundis traumapatsientidest oleks paigutatud haiglaravile primaarselt traumakeskusesse. Raskeid traumasid teenindati 2020. aastal 109 korral, 98% patsientidest sai haiglaravi esmalt Regionaalhaiglas (kahel korral asus sündmuskoht Hiiumaal). 27 juhtumi korral saadeti tavakiirabile appi arstlik reanimobiilibrigaad, 8 korral startis reanimobiilibrigaad sündmuspaigale koos kopteriga. Reanimobiilide varustusse kuuluvad lisaks raskete hingamisteede käsitluseks vajalikele vahenditele ka südamemassaažiaparaat ja kaasaskantav ultraheliandur, mille abil 2020. aasta novembris lahendati kohapeal edukalt eluohtlik kardioloogiline seisund.
Ööpäevane telemeditsiiniarsti tugi võimaldab meil parendada patsientide logistikat. Raskes seisundis patsientidest jõuab teave haiglasse varakult, otse sündmuskohalt, ja kriitilisemad ettevalmistused traumapatsiendi käsitluseks on tehtud veel enne, kui patsient jõuab haiglasse.
Reanimobiil
Lisaks kiirabile osutab Regionaalhaigla teenust kahe reanimobiilibrigaadiga Põhja-, Kesk-, Ida- ja Lääne-Eestis ning Eesti saartel. Reanimobiilibrigaadid on loodud kriitilises seisundis patsientide teenindamiseks. Brigaadi liikmed on saanud eriväljaõppe ja patsientide transpordiks kasutame reanimobiiliautot, helikopterit, lennukit, piirivalvekaatrit või praami.
Reanimobiiliosakonnal on tihe koostöö teiste asutustega: välisministeeriumi, siseministeeriumi, saatkondadega jt. Välja on kujunenud traditsioon, et kõrgete külaliste meditsiinilise turvamise eest hoolitseb reanimobiili personal.
Lisaks igapäevasele operatiivtööle pakub reanimobiiliosakond oma koostöö-partneritele laia valikut tasulisi teenuseid nii patsientide transpordil kui ka massiürituste meditsiinilisel turvamisel. Reanimobiilibrigaad teeb aastas keskmiselt 110 erakorralist meditsiinilist lendu (sh lennuk ja helikopter).
Keskuse kasutuses on 30 kiirabiautot.
Telemeditsiin
Regionaalhaigla rakendab telemeditsiini lahendusi kõigi kiirabibrigaadide töös. Telemeditsiini lahenduse kasutamine tähendab seda, et väljakutsel olev brigaad saab vajaduse korral ööpäev ringi konsulteerida Regionaalhaigla arstiga, kes näeb patsienti ja tema tervisenäitajaid ekraanilt (kardiomonitooring, EKG jne).
Regionaalhaigla kiirabi- ja väikesaarte esmaabibrigaadide nõustamine on tagatud kogu ööpäeva valves olevate telemeditsiini üksuse arst-konsultantide poolt. Arstid annavad brigaadiliikmetele nõu südamehaiguste ja teiste keeruliste kliiniliste seisundite korral.
Lennutransport
Regionaalhaigla on üle 20 aasta teostanud koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga haiglate vahelist meditsiinilist transporti põhiliselt Kuressaare ja Hiiumaa haiglast, teinud väljakutseid väikesaartele ning evakueerinud abivajajaid laevadelt. Helikopterilennud on vajalikud, et osutada võimalikult kiirelt kõrgema astme ravi neile, kellel seda kohapeal võimalik saada ei ole. Mida kiiremini jõuab traumapatsient kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on inimese ellujäämisvõimalused. Regionaalhaiglal on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes.
Liiklusõnnetuste abistamine
1. juulist 2020 on meil olemas võimekus raskete traumapatsientide lennutranspordiks otse liiklusavarii sündmuskohalt Regionaalhaigla traumakeskusesse. Helikopteris on reanimobiilibrigaad, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe.
Liiklusõnnetuste helikopteriga abistamise eesmärgiks on kannatanu võimalikult kiire toimetamine vajaliku abini, olenemata õnnetuse toimumise kohast. Lennutranspordi kasutamisel õnnestub võita tavaliselt 40–45 minutit, mis on äärmiselt oluline raskes seisundis patsiendi jaoks, kelle elu päästmisel loeb iga minut.
Liiklusõnnetustele reageerime kopteriga, kui avarii on toimunund Tallinnast kaugemal, vahemaal 70–120 km. Sellisel juhul on kopteriga võimalik kiiremini abi pakkuda kui kiirabibrigaadi autoga. Reisides mööda Eestit saab olla kindel, et kui Regionaalhaigla traumakeskuseni on pikk maa, pääseb inimene liiklusõnnetusse sattudes kopteriga suhteliselt kiiresti haiglasse.
Katastroofimeditsiin
Alates 2015 aasta augustist kuulub Regionaalhaigla kiirabikeskuse koosseisu katastroofimeditsiini osakond, mille põhieesmärgiks on meditsiiniabi pakkumine katastroofide ja suurõnnetuste järgselt nii Eesti-siseselt kui ka välismaal.
Osakonna asendamatuks väärtuseks on missioonitunne, sest kõik sellesse kaasatud inimesed töötavad vabatahtlikkuse printsiibil ja nende põhitöökohad on Eesti erinevad tervishoiuasutused. Katastroofimeditsiini osakond moodustati Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma baasil, mis kuulus varem Päästeameti koosseisu.
Katastroofimeditsiini osakond vastutab Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma administreerimise ja koordineerimise eest. Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm on varem osalenud meeskonnana missioonidel Indoneesias (2004/2005) ja Pakistanis (2005) ning ekspertidena Haitil (2008).
Millal kutsuda kiirabi?
Taskuhääling
