Verekeskuse kauaoodatud ümberehitus algab

Ädala tänava verekeskuses on tunda uute aegade ärevust: seal, kus varem sagisid doonorid, kõmiseb nüüd tühjus, ja kolimiseks valmistutakse ka teistes ruumides. Hoone ja selle asukate lähiaastate saatuses aitab selgusele jõuda verekeskuse juhataja Ave Lellep. 

Tekst: Anu Jõesaar 

Fotod: Regionaalhaigla 

Ave Lellepi sõnul on hoone rekonstrueerimine olnud päevakorral varemgi. „Kolleegide sõnul seisti paar korda piltlikult öeldes juba kohvrid käes ukse juures, et kohe-kohe tuleb ehitus sisse, aga siis kõik peatati,“ kirjeldab viimased kaks ja pool aastat keskust juhtinud Lellep. Plaane on tehtud mitmeid, aga nüüd, kolmandal katsel läks töö käima. „Kõik sai alguse 2019. aastal, kui alustasime koostöös firmaga Civitta verekeskuse funktsionaalse arengukava koostamist. Seejärel õnnestus Regionaalhaigla juhatuse esimehel Agris Peedul ja toonasel finantsjuhil Taavi Gröönil saada keskuse rekonstrueerimiseks raha REACT-EU ERF meetmest. Ja siis läks lahti.“  

Hoone projekteerimist ja ehitust koordineerib haigla infrastruktuuri arendusmeeskonna juht Taavi Aare. Lisaks temale ja verekeskuse juhile kuuluvad keskuse rekonstrueerimise töörühma veel meditsiinitehnika direktor Andrus Paats, haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen ja e-haigla juht Imbi Kivi-Sild. Ave Lellepi sõnul saab tänulik olla veel paljudele, kes on eri etappidel projekti panustanud. „Näiteks meditsiinitehnoloogia projektid nii uuele verekeskusele kui ka asenduspindadele valmisid tänu biomeditsiinitehnika vaneminseneri Ürgo Saaliste asjatundlikule tööle.“ 

Keskuse juhataja nendib, et aeg 2019. aastast tänaseni ei ole projektile olnud kaugeltki ideaalne. Määramatust on palju ja see pole tulnud projekti edenemisele kasuks. „On olnud tõuse ja mõõnu, isegi kriitilisi hetki, kus kõik võinuks jälle seisma jääda.“ Nüüd on asjad aga jõudnud sinnamaale, et AS Infragate peab Ädala tänava hoone eelprojekti lõplikult valmis saama juunikuu jooksul, suvel korraldatakse ehitushange ja ehitus peaks algama septembris. Euroraha kasutamise tähtaeg on 2023. aasta lõpp. Majast jääb enam-vähem alles karkass, paika jäävad korrused ja kandeseinad, kuid muutub kogu ruumilahendus ning fassaad saab uue ilme.  

Et keskuse kogu tegevus alates doonorite vastuvõtust kuni veretoodete väljastuseni on üks pidev protsess, oli rekonstrueerimine sellises mahus ainuvõimalik nii, et ehituse ajaks kolib keskus hoonest täielikult välja. Ühelt poolt Ravimiameti nõuetega ja teiselt poolt doonorite mugavusega arvestades tehti otsus kolida ajutiselt kahele asenduspinnale: täisvere- ja afereesidoonorite vastuvõtt alustas 1. juunil Estonia pst 1 Meloni ärimajas, verekomponentide tootmine, laboriuuringud ning verevarude säilitamine ja väljastamine aga mahutavad end haigla enda kinnistule Hiiu 44, kunagistesse taastusravi ruumidesse. 

Meloni doonorikeskus juba tegutseb 

Meloni doonorikeskuse asukoht Meloni ärimajas Tallinna südalinnas peaks hästi sobima neile, kes liiguvad kesklinnas ühistranspordiga või jalgsi,“ ütleb Lellep. „Vastuvõtt on 1. korrusel, see on kergesti leitav ja ligipääsetav, autoga saabuvatel doonoritel on võimalik parkida kaks tundi tasuta Viru Keskuse parklas, parkimiskorraldusest saab täpsemalt lugeda meie kodulehelt.“ 

Logistiliselt kõige keerulisem on südalinnas kogutud doonorivere sõidutamine verekeskusesse, sinna, kus on tootmine ja laborid. Koguti ju viimasel ajal kõigist veredoosidest umbes 38 protsenti (sh kõik afereesid) Ädala verekeskuses. Kahes asukohas paiknemine võib kaasa tuua erakorraliste tellimuste, näiteks afereesitrombotsüütide ooteaja mõningase pikenemise. „Tahaksin kõigile doonoritele südamele panna, et nad meid asukoha muutuse tõttu ei unustaks, sest haiglapatsiendid ei kao kuskile, verd on jätkuvalt väga vaja,“ ütleb Ave Lellep ning lisab, et doonorid on väga mõistvad, reageerivad hästi kiiresti ka kutsele ja nad saavad aru oma missioonist.  

Tootmine, laborid ja verevarud kolivad Hiiule 

Verekeskuse teine pool – tootmine, laboriuuringud, verevarud ja väljastamine – kolib Hiiule augustis. „Verekeskuses on ligi 70 säilitusseadet, lisaks labori- ja tootmisseadmed. Kogu tootmisprotsessi Hiiule kolimine saab olema parasjagu keeruline. Me ei saa kolimise ajaks oma tegevust hetkeski katkestada, sest haiglate varustamine veretoodetega peab olema pidevalt tagatud. Kuid olen kindel, et korralik ettevalmistus ja hästi organiseeritud meeskonnatöö tagab hea lahenduse,“ räägib Ave Lellep. „Verekeskuse külmikutes nii Ädala tänaval kui ka maakonnahaiglate välisladudes säilitame iga päev ca 1000 doosi punaliblesid. Meil on tagatud varud nii plaaniliseks kui ka erakorraliseks tellimuseks.“  

Haiglate verekomponentidega varustamise kord ja telefoninumbrid jäävad endiseks, lihtsalt haiglate autod peavad leidma üles uue koha Hiiu 44. „Kõiki verekomponente, mida tegime, teeme edasi, tellimusi võtame vastu ja veretooteid väljastame endiselt ööpäev ringi.“ Ädala tänava hoone tootmispoole rekonstrueerimine jääb ehituse 2. etappi ja selle lõpp ei ole praegu täpselt teada. Siin annab tunda nii koroonast kui ka sõjast tingitud ehitushindade kasv. „Kui alguses oleksime plaanitud raha eest saanud terve maja, siis nüüd ainult kolmandiku,“ ütleb Ave Lellep. Siiski loodab ta, et 2025. aastal jõuab ka tootmise pool Ädala tänava majja tagasi. 

Ädala asukoht võimalikest parim  

Funktsionaalset arengukava koostades vaagiti ka verekeskuse Ädala tänava hoones paiknemise plusse ja miinuseid. Mängiti läbi eri variandid ja jõuti järeldusele, et see asukoht on võimalikest parim. Ädala hoone plussid on kerge ligipääsetavus, asukoht suurte sõlmpunktide lähedal. Doonoritele on väga oluline tasuta parkimise võimalus ja see, et ei pea suures haiglamajas õiget kohta otsima: doonor astub uksest sisse ja ongi kohal.  

Rekonstrueerimisest loodab verekeskus suurt muutust oma töökeskkonnas ja tegevuste loogilisuses. Ädala tänava hoone on 1980. aastatel ehitatud ja praeguseks aegunud, puudub tänapäevane, nõuetele vastav ja optimaalsete lahendustega ressursisäästlik terviklahendus. „Uues hoones muutub ruumilahendus täielikult. Soovime muuta doonorite ala palju meeldivamaks ja vere loovutamise neile turvalisemaks. Doonorid jäävad kõik ühele korrusele, nende liikumine on loogilisem ja ruumid avaramad, nii et saame tegevust paremini hajutada, paigutame afereesi- ja täisvere loovutused eraldi ruumidesse. Ootealale tuleb rohkem kohti, sisekujundus on hubasem ja nüüdisaegsem,“ kirjeldab juhataja.  

Töövoog muutub loogilisemaks ka tootmises ja laboris. Lellep: „Praegu on meil töö korraldatud selle järgi, kuidas ruumid võimaldavad. Tulevikus muutuvad meie protsessid kulusäästlikumaks ega pea raiskama aega ülearusele edasi-tagasi liikumisele. Eks mõned soovid ja uuendused ole ka kärpesse läinud, seetõttu ei ole see n-ö unistuste maja, aga siiski mitu korda parem senisest,“ kinnitab ta. Mõeldud on ka keskuse arendusvõimalustele, näiteks uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel saab vajaduse korral seinu teisaldada, ruumiloogikat muuta. 

Väliselt valmib hoone tuleva aasta lõpuks 

Taavi Aare, Regionaalhaigla arendusmeeskonna juht 

Ehitushindade järsu tõusu ja piiratud rahaliste vahendite tõttu oleme Ädala tänava hoone rekonstrueerimise jaganud kahte etappi. Esimeses etapis teeme vajalikud lammutustööd, rajame hoonele uue katuse, uuendame ja soojustame välisfassaadi ning vahetame välja avatäited. Teeme kõik vajalikud uute tehnosüsteemidega seotud tööd, tagame hoonele tänapäevastele nõuetele vastava ja energiatõhusa sisekliima. Hoone saab uue peasissepääsu koos uute kõnniteede ja parklaga. 1. etapi lõpuks on hoone väljastpoolt valmis ning tagatud on tänapäevased tingimused doonorite vastuvõtuks ja teenindamiseks 1. korrusel (sh abiruumid keldrikorrusel). Need tööd on kavas lõpetada 2023. aasta lõpuks.  

Paralleelselt otsime aktiivselt 2. etapi tööde rahastamise võimalusi, et tuua kogu verekeskus esimesel võimalusel uuele rekonstrueeritud pinnale. Selles etapis viiakse lõpuni 2. ja 3. korruse siseviimistlustööd ja tehnosüsteemid. Peame arvestama, et vähemalt 2024. aastal toimetab verekeskus nii Ädala tänava hoones (doonorlus) kui ka asenduspinnal Hiiul (laborid ja tootmine). Kui ruttu hoone täismahus kasutusele võtame, sõltub rahastusest.