Sten Saar: õige treening toob tulemused üllatavalt kiiresti

Regionaalhaigla preemia 2021. aastal ajakirjas Eesti Arst avaldatud parima artikli eest pälvis tänavu Sten Saare ja kaasautorite „Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs“. Võidutöö põhiautori sõnul näitas uuring selgelt, et õige treening ja arendused toovad häid tulemusi üllatavalt kiiresti.

Tekst: Marina Lohk

Fotod: Aivar Kullamaa

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse üldkirurgi ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste assistendi dr Sten Saare jaoks oli uuringu tulemuste puhul üllatav, et tänu traumasüsteemi arendustele on haigla tulemused isegi paremad kui oodatav suremus skooringute alusel. „Tekkis tunne, nagu oleksime võitnud teatud vaheetapi suremuse ja invaliidsuse langetamisel Põhja-Eesti traumasüsteemis,“ tunnistab oma üllatust ka uuringu üks kaasautoritest, Regionaalhaigla ülemarst ja juhatuse liige prof Peep Talving.

Kiire areng

Uuringus kasutati TRISS-skooringut (Trauma and Injury Severity Score), millega hinnatakse traumahaige ellujäämise võimalust seniste vigastuste foonil. TRISS-i võrdlemine tegeliku suremusega võimaldab hinnata traumakeskuse ja traumasüsteemi taset. Uuringus vaadeldud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni detsembrini 2018 õnnestus Regionaalhaiglas vältida ligi kolmandikku kõigist traumahaigete prognoositud surmadest ja ligi viiendikku raskelt vigastatud traumahaigete prognoositud surmlõpetest. „Veel näiteks 2013. aasta tulemuste alusel oli traumahaigete suremus Regionaalhaiglas kõrgem kui oodatav suremus. See näitab, et traumasüsteemi arendused pärast 2013. aastat on olulised ja päästavad traumahaigete elusid. Seega peame edasi panustama ja arendama – see töötab,“ tõdeb dr Saar. Üllatusena tuli tema jaoks ka see, kui sarnane on meie traumapopulatsioon Skandinaavia maadega. Samas ootuspäraselt näitas uuring, et Regionaalhaigla traumakeskuses esineb ületriaaži. „See on minu nägemusel hea, kuna alatriaaži korral võiksime kaotada patsientide elusid. Ületriaaž, mis on kindlasti rahaliselt kulukas, tagab aga suurema „treeningu“ personalile, mis on oluline väga raskete ja komplekssete vigastuste korral,“ selgitab ta.

Regionaalhaigla juhatuse liikme Terje Peetso sõnul näitavad traumakeskuse tulemused arstide ja õdede teadmiste ja oskuste kõrget taset ning häid meeskonnatööoskusi. „Kahtlemata tagab see efektiivse ja turvalise ravikeskkonna meie patsientidele, kuid näitab ka, et meil on pädevust ja kogemusi, mida jagada,“ märgib ta. Samuti on Terje Peetsol hea meel tõdeda, et Regionaalhaigla preemia pälvinud traumakeskuse töö analüüs oli saanud väga kõrge hinnangu ka ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumilt.

Dr Sten Saare jaoks on preemia määramine väga rõõmustav uudis ja kaalukas tunnustus. „Olen selle eest väga tänulik. Kui sinu tööd märgatakse ja tunnustatakse, annab see motivatsiooni juurde ka edaspidiseks,“ kinnitab ta.

Kuldse standardi koolitused

Prof Talvingu sõnul kätkeb regionaalne traumasüsteem kui tervik endas nii vigastusi vältivaid meetmeid, kvaliteetse kiirabi head kättesaadavust, traumakeskuse võimekust ja traumaravi koolitusi kui ka teadustegevust ja pidevat andmete analüüsi. „Nimetatud positiivsete tulemuste saavutamiseks on riigis tervikuna paljud inimesed suurt tööd teinud, investeerides infrastruktuuri, vahenditesse ja haridusse,“ märgib prof Talving.

Väga suur ja kaalukas roll traumahaigete suremuse langetamisel on traumade käsitlust õpetavate nn kuldse standardi koolituste juurutamisel: ATLS (Advanced Trauma Life Support) alates 2015. aastast, DSTC + DATC (Definitive Surgical and Anesthetic Trauma Care) alates 2017. aastast ja ASSET (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma) alates 2018. aastast. Kuid mitte ainult – lisaks tagavad olulise traumahariduse ka ATCN-koolitus (Advanced Trauma Care for Nurses), mis toodi maale koos Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga 2018. aastal, ja TEAM-koolitus tudengitele (Trauma Evaluation and Management), millega alustati aastal 2017. „Oleme praeguseks koolitanud ligi 500 arsti, õde ja tudengit ning see mängib kindlasti rolli nimetatud andmete saavutamisel,“ tunnistab prof Talving.

Dr Sten Saar märgib, et prof Talvingu eestvedamisel maale toodud ATLS-koolitus on fantastiliselt arendanud traumahaigete käsitlust ning väga raske oleks ette kujutada traumakeskuse tööd ilma selleta. Väga suur osa traumahaigete käsitluses osalevatest arstidest on ATLS-koolituse praeguseks juba läbinud. Erakorralise kirurgia keskuses on peaaegu kõik arstid läbinud nii ATLS-, ASSET- kui ka DSTC-koolituse ning mõned osalevad juba instruktoritena.

Kasuks on tulnud kindlasti ka mitme erakorralise kirurgia keskuses töötava kirurgi praktika maailmas hinnatud haiglates, kus Eestiga võrreldes on palju rohkem raskeid traumajuhte. Dr Sten Saar ise on töötanud peaaegu pool aastat maailmakuulsas traumakeskuses Kaplinnas Groote Schuuri haiglas. „Sealne kogemus, nii kliiniline kui ka teaduslik, on hindamatu. Sinna minek oli võimalik tänu prof Talvingu kontaktidele, mille eest olen alati tänulik. See on väga hinnatud traumakeskus ja sinna praktikale proovivad saada kirurgid üle maailma, näiteks ka USA-st ja Kanadast. Erakorralise kirurgia keskusest on Groote Schuuri haigla traumakeskuses käinud ka dr Rauk ja dr Isand. Lisaks osales dr Rauk vaatlejana Chicago I taseme traumakeskuses USA-s ja dr Isand oli aasta tööl Oxfordi Ülikooli haiglas,“ räägib dr Saar.

Samuti on Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuses lai teaduslik ja arenduslik suund. Dr Sten Saar kaitses 2020. aastal doktorikraadi ja praegu on keskuses veel kolm arsti, kellel on käsil doktorantuur, mida prof Talving juhendab: dr Lipping, dr Isand ja dr Reinsoo.

Samas tõdeb dr Saar, et lisaks traumakoolitustele hõlmab traumakäsitluse arendus väga laia teemaderingi alates ennetusest ja haiglaeelsest etapist kuni järelravini välja, kaasates seejuures väga palju eri erialasid.

Prof Talvingu sõnul on raske trauma ravijuhud üldiselt langustrendis, aga kaugeltki mitte kadumas. „Traumaatilised ravijuhud tulevad paljugi alkoholi tarbimise ja viimastel aastatel ka elektritõukerataste arvelt. Siin on traumakeskusel suur roll anda sõnum ühiskonnale nendest ohtudest. Siiski usun, et meie ravitulemused paranevad ajas veelgi, aga meie töö ei lõpe kunagi. Pigem prognoositakse globaalselt, et ühiskonna jõukuse kasvuga suureneb sõidukite ja liikumiste hulk, mis tõstab trauma ravijuhtusid,” märgib ta.

Eeskujuks USA traumakeskused

Väga headest tulemustest hoolimata on dr Saare sõnul alati võimalik areneda ja veel paremini teha. „Selleks otsustasime TRAK-is (Regionaalhaiglas 2019. aastal loodud traumaravi arendus- ja kvaliteedikomitee), et proovime Regionaalhaigla traumakeskuse viia vastavusse Ameerika Kirurgide Liidu I taseme traumakeskuse nõuetega, millele on aluseks raamat pealkirjaga „Resources for Optimal Care of the Injured Patient“. Selle alusel verifitseeritakse USA-s traumakeskusi. See saab olema põnev ja suur arendus,“ räägib dr Saar. Traumaravi arendus- ja kvaliteedikomitees hinnatakse muu hulgas ka kõiki raske traumaga hospitaliseeritud patsiente, kes on surnud: kas surmajuht oli mittevälditav, potentsiaalselt välditav või välditav. „Selle põhjal proovime pidevalt arendada traumasüsteemi,“ märgib dr Saar. „Meil on olemas ka hästi töötav traumaregister, kust saab kiiresti andmeid tagasisideks ja arendusteks ning teadustööks. Lisaks peaks pidevalt harjutama ATLS-printsiipe,“ lisab ta.

Ka Eesti Arsti kõnealuses artiklis käsitletud uuringu peamine eesmärk oli saada ülevaade traumameeskonna aktivatsiooniga (TTA) juhtude demograafilisest profiilist ja käsitluse tulemustest. „Need andmed on üliolulised, et saada ülevaade traumakeskuse arengust. Ilma andmeteta on raske hinnata arenduste edukust,“ tõdeb dr Saar.

Artikkel „Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs“ sündiski dr Saare sõnul põhjusel, et Regionaalhaiglas puudus täpne demograafiline ja tulemeid hindav ülevaade, mis kaasaks kõik traumameeskonna aktivatsiooniga juhud. „Seega olime n-ö andmevabas tsoonis, mis tuli lahendada. Kuna oli vaja läbi vaadata tohutu suur hulk andmeid, siis oli väga rõõmustav näha paljusid kolleege, kes tunnetasid samamoodi, et see uuring on väga vajalik, ning lõid kaasa andmete kogumisel ning uuringu lõplikul formeerumisel ja kirjutamisel,“ selgitab ta. Koostöö teiste autoritega (Edgar Lipping, Henrik Vosper, Raul Volmer, Hanna Kadri Laas, Jaak Lepp, Mari-Liis Ilmoja, Indrek Rätsep, Peep Talving) oli dr Saare sõnul väga hea. „Olin enamiku kaasautoritega varem teaduslikku koostööd teinud ning hästilaabuv koostöö oli ootuspärane.“

Ülimahukas uurimistöö

Jaak Lepp, Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja, artikli kaasautor

Dr Sten Saar on tugeva teadustöö potentsiaaliga ja tulemusele orienteeritud kolleeg, kes on palju osalenud Regionaalhaigla traumakirurgia arendustes. Artikli vormumiseks tehtud uurimistöö oli ülimahukas. Uuring ja selle tulemused on seotud 2014. aastal prof Talvingu initsiatiivil alustatud mitmete traumakirurgia arendustega. Rakendatud süsteemsed erakorralise kirurgilise haige ja traumakirurgia koolitused ning töökorralduslikud muudatused on toonud kaasa nimetatud haigete täiesti uue tänapäevase käsitluse Regionaalhaiglas. On olnud au nendes 2014. aastal alanud muutustes osaleda ja arengusse panustada.

Erakordne kirurg ja teadlane

Prof Peep Talving, Regionaalhaigla ülemarst ja juhatuse liige

Sten on erakordne noor kirurg ja teadlane, keda õppisin tundma Los Angeleses elades. Sain ühel kenal päeval LA-s Stenilt e-kirja ja küsimuse, kas oleks mõni hea traumakaasus, mida ta võiks kirurgiaringile Tartu Ülikoolis esitada. Saatsin Stenile ravijuhu meeshaigest, kes oli saanud viis kuulilasku ja lisaks veel haavelpüssilasu kehatüvesse. See haigusjuht pakkus tudengitele suurt elevust ja oleme sellest ajast sidet pidanud.

Kui kolisin Eestisse, lõime koos erakorralise kirurgia teadusgrupi ja oleme teinud koos palju teadustööd. Samuti arendame koos nii erakorralise kirurgia kui ka traumakeskuse kaubamärke Regionaalhaiglas.

Sten on unikaalne arst-persoon-teadlane, kes panustab erakorraliselt palju trauma ja erakorralise kirurgia arengusse nii Eestis kui ka Euroopa erialavõrgustikes.

Sten Saar

2015 lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava ning astus üldkirurgia residentuuri. 2016 alustas õpinguid arstiteaduse doktoriõppes, olles samal ajal residentuuris. 2020 lõpetas korraga üldkirurgia residentuuri ja kaitses doktorikraadi.
Residentuuri jooksul töötas Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas Groote Schuuri haigla traumakeskuses.
27 teadusartikli ja kahe raamatupeatüki autor trauma- ja erakorralise kirurgia valdkonnas, 5 poodiumettekannet ja 9 posterettekannet rahvusvahelistel kongressidel.
2018 esitas poodiumettekande Ameerika Traumakirurgia Assotsiatsiooni 77. kongressil San Diegos, kus pälvis parimate rahvusvaheliste teeside auhinna (Best International Abstract Award).
Läbinud kolm kõige olulisemat traumakoolitust: ATLS, ASSET ja DSTC.
Regionaalhaigla traumaregistri üks loojatest ja eestvedajatest, Regionaalhaigla punase traumajuhendi kaasautor, Regionaalhaigla traumaravi arenduskomitee (TRAK) asejuht
Alates septembrist 2020 töötab Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse üldkirurgina, alates veebruarist 2021 on ka Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste assistent

Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima artikli eest

Preemiaga soovib Regionaalhaigla tunnustada ajakirja Eesti Arst autoreid ja toetada arstlikku mõtlemist ning seeläbi arendada Eesti meditsiiniteadust ja -keelt.

Eesti Arsti toimetuskolleegium valib lugejate esitatud preemia nominentide seast kolm parimat. Regionaalhaigla juhatus valib kolme parima seast preemia saaja. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst avaldatud artikli põhiautorile.

Varasemad preemiad:

2017 – Peep Talving, Vladislav Mihnovitš, Urmas Lepner, Sten Saar „Ägeda apenditsiidi tänapäevane käsitlus“. Eesti Arst 2016; 95(11):723–727.
2018 – Olga Koroljov, Jevgenia Rogozina, Nadežda Smirnova, Aleksandr Koroljov „Peavalu pärast neuraksiaalset blokaadi: esinemissagedus ning võimalikud põhjused Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientidel. Prospektiivne läbilõikeuuring“. Eesti Arst 2017; 96(8):453–459
2019 – Kadri Eerik, Riina Vibo, Andrus Kreis, Janika Kõrv „Insuldi revaskulariseeriva ravi hetkeseis Eestis“. Eesti Arst 2018; 97(5):240–246
2020 – Sander Pajusalu, Katrin Õunap „Geneetika kliinilises meditsiinis nüüd ja tulevikus“. Eesti Arst 2019; 98(5):270–276
2021 – Katrin Kurvits, Maia Uusküla, Ott Laius, Peeter Jaanson „Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis“. Eesti Arst 2020; 99(8):472–479
2022 – Sten Saar, Edgar Lipping, Henrik Vospert, Raul Volmer, Hanna Kadri Laas, Jaak Lepp, Mari-Liis Ilmoja, Indrek Rätsep, Peep Talving „Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs“. Eesti Arst 2021; 100(5):287–293