Pealehele
Tänapäeva ühiskonnas on raske trauma 2–44-aastaste vanuserühmas esmane surmapõhjus, samas on traumasüsteemide murranguline areng viimaste aastakümnete jooksul siiski oluliselt vähendanud traumapatsientide suremust kogu maailmas.
Ajaloost on teada, et juba Vana-Rooma leegionite sõjatandritel kasutati vigastatutele abi andmisel välihaiglaid ja vigastatute organiseeritud transporti tagala laatsarettidesse. Viimase sajandi jooksul hakati traumasüsteeme looma ja arendama tänapäevases tähenduses. Traumasüsteemi defineeritakse kui ühe kindla geograafilise piirkonna pädevate struktuuriüksuste ja erialaspetsialistide koordineeritud valmisolekut tagada ravivõimekus vigastatud haigele. Traumasüsteemi ülesanne on hoolitseda vigastatud haige eest algusest lõpuni, teavitada ühiskonda traumariskidest, teha ettepanekuid ennetustööks, tagada kvaliteetne traumaravi ning arendada raviteekonda vigastuskohast taastusravini.
Teadusuuringud näitavad, et aktiivne arendustegevus Regionaalhaigla traumakeskuses on olnud efektiivne ja ennast õigustanud.
Regionaalhaigla traumakeskus
Traumakeskust võib kujundlikult nimetada traumasüsteemi tuksuvaks südameks. Regionaalhaigla traumakeskuse esmane ülesanne on väga selge: olla valdkonna kompetentsikeskus kõikide võimekustega. Regionaalhaigla multidistsiplinaarses traumakeskuses tagame koostöös Tallinna Lastehaiglaga traumaravi nii lastele kui ka täiskasvanutele kogu Põhja-Eestis, ligi 800 000 elanikuga piirkonnas.
Teadusuuringud näitavad, et aktiivne arendustegevus Regionaalhaigla traumakeskuses on olnud efektiivne ja ennast õigustanud. Kui veel 2013. aastal oli Regionaalhaiglasse hospitaliseeritud raskelt vigastatud patsientide suremus kõrgem kui oodatud suremus TRISS-skooringu (Trauma Injury Severity Score on traumakirurgia kirjanduses kasutatav eeldatava suremuse skooring) alusel, siis viimastel aastatel on Regionaalhaigla raskelt vigastatud haigete suremus madalam kui TRISS-skooringu alusel eeldatav suremus – see näitab traumasüsteemi ja traumakeskuse efektiivset toimimist ja õigesuunalist arendust (Saar et al., 2016). Hiljutine uuring, mis võrdles kaht suurt ja sarnast kogukonda teenindavat traumakeskust ehk Regionaalhaigla traumakeskust ja Helsingi Ülikoolihaigla traumakeskust, näitas patsientide võrdset elulemust (Saar et al., 2020).
Mis on edu võti?
Heade tulemuste ja arengu mõõdikuna on raske välja tuua üht kindlat faktorit, sest tegu on protsesside koosmõjuga. Kogukonna harimine ja teavitamine vigastustest ning nende vältimisest on kindlasti arendanud teadlikkust, positiivse trendina on kiivri kandmine kergliikluses sagenemas ning iseenesestmõistetavalt on turvavöö kasutamine muutunud liikluses kohustuslikuks standardiks. Samuti on viimase 30 aasta jooksul iseseisvas Eesti Vabariigis relvade kasutamine efektiivselt kontrollitud seadusandluse ja järelevalvega ning kuulivigastused on Eesti traumakeskustes tänapäeval haruldased. Tööohutus on langetanud moodsas Eestis märkimisväärselt vigastusi töökohtades ja illegaalsete droogide kättesaadavus on samuti drastiliselt langemas.
Eesti kiirabisüsteem on läbinud tormilise arengu, kiirabikeskused ja kiirabipunktid paiknevad üle kogu Eesti ning hästi varustatud kiirabi saabub 95 protsendi Eesti elanikeni 5–30 minuti jooksul.
Traumakoolitused ja teadustegevus
Traumakoolitused on olnud hästi organiseeritud traumasüsteemi oluline alus. Oleme aastaid pidanud traumakoolitusi väga vajalikuks ning see töö jätkub ka tulevikus. Võime uhkusega öelda, et Eesti traumakoolituste valik on Euroopas üks parimaid.
Regionaalhaigla ülemarsti ja Tartu Ülikooli professori Peep Talvingu ja instruktorite eestvedamisel on alates 2015. aastast korraldatud hulk nn kuldse standardi traumakoolitusi: Advanced Trauma Life Support for Doctors (ATLS), Definitive Surgical Trauma Care and Definitive Anesthetic Trauma Care (DSTC+DATC), Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma (ASSET), Advanced Trauma Care for Nursing (ATCN) ja Trauma Evaluation and Management (TEAM). Praeguseks on mõne eelmainitud traumakoolituse läbinud ligi 500 arsti, õde ja meditsiinivaldkonna üliõpilast. Kursused annavad ühtse ja tõenduspõhise käsitluse traumahaigete ravimiseks. Organiseeritud traumasüsteemi üks nurgakivi on kiirabiarstide, erakorralise meditsiini arstide ja teiste traumaravi tagavate eriarstide ühine erialane terminoloogia ning käsitlus, mille tagab ATLS-koolitus. Euroopa ATLS Assotsiatsiooni 2019. aasta konverents toimus just Tallinnas ja kõik rahvusvahelised osavõtjad, kelle hulgas ka Ameerika Kirurgide Liidu Traumakomitee juhataja prof Eileen Bulger, MD, PhD, külastasid Regionaalhaigla traumakeskust.
Regionaalhaigla traumakeskuses tegeleme aktiivselt teadustegevusega traumahaigete uurimisel, tänu sellele on võimalik hinnata traumasüsteemi toimimise adekvaatsust ja arengut. Ilma teadustööde ja vastavate andmeteta oleks võimatu hinnata, kui hästi meie traumakeskus töötab võrreldes teiste keskustega ning kas muutused täidavad eesmärke.
Hiljuti kaitses Regionaalhaigla traumakeskuse kirurg dr Sten Saar Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas väitekirja teemal „Epidemiology of severe injuries in Estonia“ („Raske trauma epidemioloogia Eestis“). Kaitstud töö tulemused kinnitavad, et Eesti traumasüsteem on ajas märgatavalt arenenud, mida peegeldab märksa parem elulemus viimastel aastatel võrreldes taasiseseisvumise järgse perioodiga. Raskelt vigastatud haigete demograafiline profiil ja tulemid on sarnased teiste Euroopa traumakeskustega. Kõige enam vigastussurmasid toimub sündmuskohal, mis näitab vigastuste ennetuse tähtsust. Autoõnnetus on peamine traumamehhanism vigastussurma korral. Traumade korral esines väga suurel hulgal patsientidel alkoholijoove, mis näitab vajadust pidevaks riiklikuks alkoholipoliitikaks.
Olulised arendused parandavad ravikvaliteeti
Alates 2015. aastast haldab Regionaalhaigla prospektiivset trauma andmekogu, mis annab võimaluse pidevaks kiireks tagasisideks ja teadustööks. Trauma andmekogu algatati prof Peep Talvingu, dr Sten Saare, dr Arkadi Popovi, dr Vassili Novaki ja dr Juhan Laose eestvedamisel. Alates 2020. aasta algusest haldavad traumaregistrit dr Sten Saar ja dr Edgar Lipping erakorralise kirurgia keskusest. Trauma andmekogu põhjal on publitseeritud mitu teaduslikku raportit kõrgetasemelistes traumakirurgia alastes ajakirjades.
2015. aastal käivitas prof Talving koolitused punase ehk raske trauma auditite kaudu, mille eesmärk on koos eri erialade esindajatega multidistsiplinaarselt analüüsida keerulisemaid ravijuhte traumakeskuses ja koos arutada, kuidas ajas võita või ravi parandada, kui peaks tulema sarnane olukord. Punase trauma koosolekud toimuvad keskmiselt kord kuus ning nende eestvedajad on dr Edgar Lipping ja dr Sten Saar erakorralise kirurgia keskusest. Erakorralise kirurgia keskuse loomisega on tekkinud uus suund, mille üks osa on traumapatsientide ravi igakülgne arendamine. 2021. aastal võtab Regionaalhaigla kasutusele punase trauma käsiraamatu, mille autor on üks maailma väljapaistvamaid traumakirurge, prof Demetrios Demetriades Lõuna-California Ülikooli ja Los Angelese Maakonna Traumakeskusest – Los Angelese suurimast traumakeskusest (Los Angeles County + USC Medical Center).
Lähikuudel on tulemas ka uus punase trauma ravijuhend, mille töörühma kuulusid dr Karl-Gunnar Isand, dr Arkadi Popov, dr Vassili Novak, dr Karl Pintsaar, dr Sten Saar ja prof Peep Talving.
2019. aastal loodi traumakeskust juhtiv traumaravi arendus- ja kvaliteedikomitee (TRAK), mis kohtub korra kvartalis, et arutada ja leida lahendusi traumasüsteemi ja traumakeskuse arendusteks. Selle üks põhilisi eesmärke on edendada traumaravi taristut ja kvaliteeti Regionaalhaiglas ning terves traumaravi teeninduspiirkonnas.
Komitees on esindajad kiirabikeskusest, erakorralise meditsiini keskusest, anesteesiakeskusest, erakorralise kirurgia keskusest, ortopeediakeskusest, radioloogiakeskusest, neurokirurgia keskusest ja verepangast. Kaasatud on Tallinna Lastehaigla kolleegid ning vajaduse korral kutsutakse ka väliseksperte.
Helikopteritransport raskelt vigastatutele
Regionaalhaigla kiirabikeskuse eelmise juhi dr Arkadi Popovi, Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Haigekassa käivitatud ja rahastatud helikopteritransport raskelt vigastatud haigetele on üks värskemaid uuendusi, mis tõstab Regionaalhaigla traumakeskuse võimekust päästa elusid ja vähendada tüsistusi raskelt vigastatud haigete raviteekonnal.
Lastehaiglaga toimub tihe funktsionaalne koostöö. Kõik vigastatud lapsed ravitakse ühtsete ravijuhendite alusel Regionaalhaigla traumakeskuses.
Jaanuari jooksul avame traumaportaali traumakeskus.ee, mille eesmärk on teavitada kogukonda tänapäevastest tõenduspõhistest traumaravi võimalustest, traumade ennetamisest ja patsientide edulugudest ning suhelda kogukonnaga.
Kokkuvõtteks
Viimased aastad on olnud traumasüsteemi arendamisel väga aktiivsed ning seda näitavad ka Regionaalhaigla traumakeskuse tulemused. Traumahaigete käsitluse nurgakivid on ühtsed käsitlusmudelid, ravijuhendid, teoreetiline ettevalmistus, tehniline valmisolek ja pidev andmete analüüs.
Traumapatsiendi ravi on mitmes mõttes erinev teistest meditsiinilisetest erialadest. Raskelt vigastatud ja aktiivse verejooksuga patsiendi puhul on iga sekund kaalul ning õige ravitaktika valimisel ei ole aega pikemateks aruteludeks või konsiiliumiteks. Seetõttu on väga oluline, et raskelt vigastatud patsiendid suunatakse õige ravi saamiseks kiiresti multidistsiplinaarsetesse traumakeskustesse. Regionaalhaigla traumakeskus on kujunenud piirkondlikuks ravikeskuseks ning meie eesmärk on jätkata keskuse ja traumasüsteemi pideva arendusega.
Prof Peep Talving, MD, PhD, FACS
Sten Saar, MD, PhD
Artikkel on ilmunud Regionaalhaigla ajakirjas (2021, nr 1): https://www.regionaalhaigla.ee/et/ajakiri