Pealehele
Soojade ilmade saabudes on grillimine paljude jaoks tavapärane ajaveetmisviis. Kahjuks jõuab igal aastal haiglasse inimesi, kes on saanud grillimisel raskeid põletushaavu. Enamasti on õnnetuste põhjuseks hooletus grilli süütamisel, süütevedeliku vale kasutamine või kuumade sütega seotud õnnetused.
Õige ja kiire tegutsemine vahetult pärast õnnetust võib vähendada põletustrauma raskust, kiirendada paranemist ning ära hoida hilisemat armistumist. Seetõttu on oluline teada, kuidas põletustrauma korral õigesti tegutseda ning tunda ka ohutu grillimise põhitõdesid.
Kuidas toimida põletushaavade korral?
Kui grillimisel on juhtunud õnnetus ja inimene on saanud põletushaavu, tuleb tegutseda kiiresti. Kõigepealt tuleb leegid võimalikult kiiresti summutada, kasutades tekki või rullides end murul. Seejärel tuleb põletatud piirkonnast eemaldada riided, jalatsid ja ehted.
Põletatud piirkonda tuleb jahutada 18–20-kraadise veega 15–20 minuti jooksul. Jahutamine aitab vähendada kudede kahjustust ja leevendada valu. Seejärel võib haava katta steriilse sidemega, kuid sobib ka puhas käterätik või lina. Kannatanu tuleb hoida soojas, et vältida alajahtumist.
Mõistlik on osta apteegist spetsiaalsed jahutava toimega põletuse esmaabi geelid. Haava jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi (veresooned ahenevad ja tekib oht põletuse süvenemiseks). Esmaabis ei tohi haavale asetada soojuse ärajuhtimist takistavaid salve ja vahte.
Põletushaava jahutamine väldib haava süvenemist, lühendades kuumuse toimeaega, ühtlasi vähendab jahutamine turse teket ja leevendab valu. Põletustraumad on väga erineva raskusastmega ja ravivajadusega, mis sõltub põletuspinna suurusest, sügavusest, paiknemisest, hingamisteede kahjustuse esinemisest, patsiendi vanusest, kaasuvate haiguste ja traumade iseloomust.
Millal kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda?
Ulatuslike või sügavate põletushaavade korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Õige ja kiire esmaabi võib vähendada põletustrauma raskust, kiirendada paranemist ning ära hoida hilisemat armistumist.
Kui põletushaava pind ületab vigastatu käelaba suuruse või on tegemist sügava põletusega, siis pöörduge pärast esmaabi andmist kindlasti arsti juurde.
Põletushaavade ravi
Põletushaavade iseloom ja ravi kestus sõltuvad kõige enam põletushaava sügavusest ja suurusest. Põletushaavad jaotatakse pindmisteks ja sügavateks. Pindmiste põletushaavade korral (I ja II astme põletus) on nahk kahjustunud ainult osaliselt ja haavad paranevad sidumistega spetsiaalsete salvide või haavaplaastrite abil. Sügavate põletushaavade korral (III ja IV astme põletus) on nahk kahjustunud kogu paksuses ja haavad paranevad vaid operatsiooni abil ehk nahasiirdamise teel.
Grillimisega seotud ohud ja nende ennetamine
Turvalise grillimise eelduseks on õigesti paigaldatud grill. Grill tuleb asetada stabiilsele alusele ning piisavalt kaugele hoonetest, aedadest ja muudest süttivatest materjalidest. Grillida ei tohi siseruumides ega rõdul, sest see suurendab nii tulekahju kui ka vingugaasimürgistuse ohtu. Samuti tasub hoolitseda selle eest, et lapsed ja lemmikloomad ei pääseks kuuma grilli lähedusse.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata grilli süütamisele. Süütevedeliku asemel on soovitatav kasutada looduslikke süütepalasid, sest süütevedelik on väga tuleohtlik ja võib põhjustada plahvatuse, mis võib süüdata riided. Kui siiski kasutatakse süütevedelikku, tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Sooja ilmaga aurustub vedelik kiiresti ning süttides võib leek olla oodatust märksa suurem. Mitte mingil juhul ei tohi süütevedelikku lisada juba hõõguvatele sütele ning vedelikupudelit tuleb hoida grillist ohutus kauguses.
Ka pärast grillimise lõppu tuleb olla tähelepanelik. Söed võivad püsida ohtlikult kuumad veel tunde ning põhjustada nii põletushaavu kui ka süüdata läheduses olevaid esemeid või hooneid. Seetõttu tuleb enne grilli järelevalveta jätmist veenduda, et söed on täielikult jahtunud.