Millised talvised vigastused kõige enam EMO-sse toovad?

Talvised ilmad ahvatlevad aktiivselt sportima ning talvemõnusid nautima. Uurisime Regionaalhaigla traumakeskuse arstidelt, milliste vigastuste tõttu pöördutakse kõige enam erakorralise meditsiini osakonda ning kuidas talviseid vigastusi vältida. Kuula ka samal teemal podcasti, kus meie tohter Nele Juntson annab väga häid praktilisi soovitusi, kuidas talvel kukkumisest hoiduda ning millal on hädavajalik pöörduda EMO-sse.

Erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaku sõnul on talviste vigastuste osakaal üsna suur ning vigastusi on erinevaid, nendest esiplaanil on vanematel inimestel randme- ja käe vigastused, sealhulgas luumurrud, ning noorematel päka ja jala piirkonna vigastused, eeskätt venitused, põrutused. Abi tuleb otsima ka libedusega kukkunuid. "Hinnanguliselt 15–20% EMO-sse pöördunud patsientidest on vigastus seotud jää ja lumega. Omakorda, nendest umbes 20%-l on kelgutamisel või muu sportimisel saadud vigastused," toob dr Novak välja. 

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Natalia Jefimova lisab, et raskemad vigastused on seotud enamasti kelgutamisega. „Kelgutamisel on võimalik saavutada suhteliselt suur kiirus ning kokkupõrked ja kukkumised on sagedased. Samuti on raskematest vigastustest sagedasemad lülisamba murrud ja peaaju põrutused,“ sõnas ta.