Pealehele
MET on erakorraline meditsiinirühm haiglas, kes reageerib kiiresti, kui patsiendi seisund halveneb. Kuidas MET-süsteem Regionaalhaiglas toimib?
Tekst: Evelin Kivilo-Paas
Fotod: Regionaalhaigla
Lühend MET-tuleb ingliskeelsetest sõnadest Medical Emergency Team (meditsiiniline hädaabimeeskond – toim) Regionaalhaiglas on nüüdseks rakendatud MET-süsteemi pisut üle viie aasta. Selle ülesanne on varakult tuvastada halvenenud seisundiga patsiente, tagada õigeaegsed ravivõtted, ennetada südameseiskust ja intensiivravi vajadust. MET-kutseid saavad käivitada kõik haigla töötajad.
Õppetunnid Soome karidest
Esimest korda võeti MET-süsteem kasutusele 1989. aastal Austraalias ning sellest ajast peale on see levinud üle maailma suurematesse haiglatesse. Kohata võib ka termineid Rapid Response Team (RRT, kiirreageerimisrühm – toim) või Critical Care Outreach Team (CCOT, kriitilise ravi tugimeeskond – toim).
Regionaalhaiglale tutvustas MET-süsteemi 2015. aastal dr Sara Nisula Helsingi Meilahti ülikooli haiglast. Süsteemi hakati Regionaalhaigla kirurgiakliinikus pilootprojektina rakendama 1. septembril 2020 ning ühtlasi oli Regionaalhaigla esimene haigla Balti riikides, kus see kasutusele võeti. Praeguseks on MET kättesaadav kõigis Mustamäe korpuse osakondades.
Üks MET-süsteemi algatajatest Regionaalhaiglas, toonane intensiivravikeskuse juhataja dr Kristo Erikson, praegune haigla ülemarst ja juhatuse liige, meenutab: „MET-süsteemi käivitamisel arvestasime karidega, mis Soome haiglad olid läbi käinud. Näiteks ei pannud me Regionaalhaiglas MET-õde intensiivravi patsiendi kõrvalt seda ülesannet täitma. Kohtades, kus nii alustati, põlesid õed läbi, sest ka intensiivis oli neil raske patsient samal ajal ootamas.“
Dr Erikson tõdeb, et esialgu oli kohati keeruline panna õdesid uskuma, et nad saavad ka väljaspool intensiivi väga hästi hakkama. „Tegelikult on ju patsiendid osakonnas paremas seisundis ning samasugust jälgimist ja seisundi hindamist teevad intensiivravi õed koduosakonnas igapäevaselt kriitilistele patsientidele. Nende oskused on just täpselt need, mida osakonna õendus ja arstid kõrvale vajavad,“ ütleb dr Erikson.
MET-süsteem pakub intensiivraviarstide pädevust ka väljaspool intensiivravi osakonda, võimaldades vähendada koormust intensiivravi osakondadele ning parandada väljakirjutatud haigete jälgimist. „Sellist põhimõtet tuntakse kirjanduses ka kui seinteta intensiivravi, kus intensiivravimeeskonna töö ei lõppe selle osakonna seintega,“ selgitab intensiivravikeskuse juhataja dr Kairi Marie Riigor.
MET-tiim ja süsteem praktikas
Regionaalhaigla MET-rühma kuulub kaks liiget: intensiivraviõde (MET-õde) ja vastutav intensiivraviarst. MET-õe tööd teevad Regionaalhaiglas 18 täiendava väljaõppega intensiivraviõde, MET-arsti tööd teevad pea kõik intensiivravikeskuses töötavad arstid. Intensiivraviõde on 24/7 valves ja teeb selles valves ainult MET-õe tööd. MET-arst on aga selle päeva vastutav intensiivraviarst, kes on intensiivravi osakonnas valves ja ravib samal ajal intensiivravi osakonnas haigeid.
„Tulevikus soovime luua ka eraldi ametikoha MET-arstile päevaseks ajaks, et MET-i koormuse suurenemisel ei halveneks ravitöö kvaliteet intensiivravi osakonnas,“ sõnab dr Riigor. „MET-arsti täiendav roll saaks olla ka 2. astme intensiivravihaigete plaaniline jälgimine ja konsulteerimine. Sellega parandame patsiendiohutust ja hoiame ära haigete intensiivravi osakonda hospitaliseerimise.“
MET-kutse ajal teeb intensiivravi osakond ja palatis töötav meeskond koostööd. Osakondade intensiivravipalatite õed hindavad vähemalt kaks korda päevas NEWS-skoori (National Early Warning Score ehk varajane hoiatusskoor), mis põhineb elulistel näitajatel ning aitab hinnata patsiendi seisundi raskust ja jälgimisvajadust. See on lihtne mõõdik seisundi halvenemise tuvastamiseks, mis võimaldab efektiivselt parandada patsientide ohutust haiglas. „MET-rühma edukus sõltub varajaste sümptomite äratundmisest ja osakonna õdedel on selles võtmeroll,“ sõnab intensiivravikeskuse õendusjuht Piret Kleemann. „Õed on sageli need, kes avastavad muutusi patsiendi seisundis ning teavitavad MET-rühma.“
MET-rühma kutse sagedasemad põhjused:
-
NEWS > 5 punkti
-
hingamishäire
-
hüpotensioon
-
tahhükardia
-
teadvusehäire
-
deliirium
Rohkem väljakutseid, parem ohutus
Viimase kolme aasta jooksul on MET-väljakutsete arv Regionaalhaiglas peaaegu kahekordistunud. Eelmisel aastal oli kokku 1463 kutset 756 patsiendi juurde. „Maja peal on parem teadlikkus, kasutatakse rohkem NEWS-skoori, õed jälgivad seda dünaamikas, et hinnata patsientide muutuvat seisundit ja sellele reageerida,” selgitab dr Riigor.
MET-süsteemi sisseviimine on toonud kaasa positiivsed muudatused nii patsientide käsitluses, töökorralduse ja -rollide tõhustamises kui ka ravikvaliteedis. „Enne MET-i loomist kutsuti maja peale konsulteerima erinevatest intensiivravi osakondadest arste. Kirurgiaosakondades käis elustamas I intensiivravi osakonna personal,“ selgitab I intensiivravi osakonna juhataja dr Hans-Erik Ehrlich. „Intensiivraviõe roll palatiosakondades oli väga väike, peamiselt osalesid nad elustamiskutsetel.“
Alates MET-i loomisest saavad osakondade õed pöörduda MET-õe poole juba varakult, kui haigel tekivad esimesed halvenemise tunnused või kui neil on muud laadi mured, milles on vaja intensiivraviõe abi. MET-arst kaasatakse kohe, kui haige seisund seda nõuab või ta vajab elustamist.
Süsteem annab võimaluse jätta patsiendid pärast intensiivravi osakonnast üleviimist MET-õe jälgimisele, et probleemidele varakult reageerida ning vältida patsientide taashospitaliseerimist.
„Tänu MET-süsteemile on vähenenud haiglasisese elustamise arv. Suur lisaväärtus on ka intensiivraviõele seoses MET-õe tööga iseseisvuse andmine, oma kompetentsi edasi andmine teistele õdedele ja turvatunde loomine,“ ütleb dr Ehrlich.
Dr Kairi Marie Riigori sõnul on MET-i rakendamine parandanud oluliselt patsiendiohutust. „NEWS-skoori regulaarne hindamine aitab varakult tuvastada patisentide seisundi halvenemist, samuti on MET-õe olemasolu parandanud reageerimisaega ja suurendanud ka julgust probleemide korral intensiivravimeeskonda appi kutsuda,“ ütleb dr Riigor.
Eesmärk: süsteem kõigis Eesti haiglates
MET-rühma tegevuse andmed kogutakse REDCap’i andmebaasi ning iga aasta alguses tehakse eelmise aasta andmete analüüs ja kokkuvõte. REDCap’i andmebaasi loomisel on olnud abiks anestesioloogiakliiniku kvaliteedispetsialist Andra-Maris Post, kes hoiab silma peal andmebaasi täitmisel ja aitab teha kokkuvõtteid.
MET-süsteemi töö tulemusi, haigla patsientide ravitulemite muutusi, kutsete adekvaatsust ja õigeaegsust analüüsib ka dr Hans-Erik Ehrlich oma doktoritöös. Töö tulemused annavad tagasisidet MET-süsteemi toimimisest, mille põhjal saab teha parendusi MET-süsteemi toimimises ja suunata osakondade personali koolitamist.
Dr Riigori sõnul on olnud MET-süsteemi loomine haiglas suur saavutus. „Praegu veavad seda oma eriala entusiastid ning haigla rahastab seda oma kulude ja kirjadega. Samas on see süsteem mujal maailmas igal pool kasutusel ja näidanud, kui oluline see on patsiendiohutuse tagamise koha pealt,“ ütleb ta. „Süsteem toimib kenasti ja dokumenteerimine on parandatud. Oleme suutnud tagada sadadele Regionaalhaigla töötajatele turvatunde ja parandanud patsientide ravikvaliteeti.“
Juba praeguseks on Regionaalhaigla saanud jagada oma kogemust nii Eestis kui ka mujal maailmas kongressidel. „Teistel haiglatel on süsteemi vastu suur huvi,“ kinnitab dr Riigor. „Oleme võtnud eesmärgi, et kõigis Eesti haiglates oleks MET-süsteem kättesaadav, tegeleme koos Eesti Anestesioloogide Seltsiga tervishoiuteenuse koodi taotlemisega, et süsteem saaks rahastuse.“
Kogemused: rohkem vastutust, mugavustsoonist väljas
MET-õe ametikoht on loonud võimaluse pakkuda intensiivraviõdedele täiendava töö- ja arenguvõimaluse. Oma kogemusi selles rollis jagavad kolm MET-õde.
MET-õde, I intensiivravi osakonnas töötav Veera Labzina
Olen töötanud intensiivravi osakonnas 17 aastat ning MET-meeskonnas alates selle loomisest. MET-i juures köitis mind eelkõige võimalus olla osa kiire reageerimise meeskonnast, töötada kriitilises seisundis patsientidega ja areneda.
Enne MET-tiimi töö käivitamist kogunesime ligikaudu kuue kuu jooksul regulaarselt. Selle aja jooksul töötasime välja kutsungite kriteeriumid, tutvusime ja seadistasime patsiendiandmete haldamise programmi ning arutasime põhjalikult tegevusalgoritme erinevates kliinilistes olukordades. Projekti edukaks käivitamiseks meie haiglas sai tehtud mahukas ja süsteemne eeltöö.
MET-meeskonna igapäevatöö hõlmab konsultatsioone haigla tavapärastes osakondades. See sisaldab ravimitega seotud küsimusi, õendusprotseduure olukordades, kus osakonna personalil tekivad raskused (näiteks perifeerse veenikanüüli või nasogastraalsondi paigaldamine), samuti patsiendi seisundi hindamist ja korrigeerimist selle halvenemise korral.
Minu jaoks on MET-õe töö suurim katsumus vajadus pideva professionaalse arengu järele. Meditsiin areneb kiiresti: muutuvad ravimid, ravimeetodid, tehnilised võimalused ja kliinilised algoritmid. Näiteks erinevad tänapäevased elustamisalgoritmid oluliselt neist, mida kasutati 15 aastat tagasi. MET-õde peab olema kõigi nende muudatustega kursis, sest osakondadest tulevad pöördumised tähendavad vajadust pädeva abi ja professionaalse nõu järele.
Sage tänu ja positiivne tagasiside kinnitavad meie töö olulisust ning tugevdavad veendumust, et MET-tiim on haigla jaoks väärtuslik ja oluline ressurss. Enam on meelde jäänud mõistagi kõige raskemad juhtumid. Üks minu jaoks märgilisim juhtum oli väljakutse EKMO paigaldamiseks lastehaiglas. See juhtum näitas selgelt, et meie haigla jaoks on patsiendid alati esikohal, sõltumata asutusest. Oleme alati valmis appi tulema.
MET-õde, III intensiivravi osakonnas töötav Alina Vilder
Kui MET-tiimi hakati looma, kõnetas mind selle juures kõige rohkem võimalus tulla mugavustsoonist välja, olla toeks teistele Regionaalhaigla osakondadele ning jagada oma intensiivravis töötamise kogemust ja teadmisi, mille kaudu tõsta patsiendi raviteekonna kvaliteeti.
MET-tiimi töö on iga päev erinev. Meil võib olla maja peal jälgimisel mitu patsienti, et arstile adekvaatset infot edasi anda. Võib olla ka päevi, kus me ei jälgi ühtegi patsienti, küll aga tuleb iga päev ette erakorralisi kutseid nii raskemate kui ka kergemate muredega. Igal reedel on andmete ja igal pühapäeval elustamiskohvri kontroll.
Peamine erisus võrreldes tavapärase intensiivraviõe tööga on selles, et MET-tiimi tööd ei saa eriti planeerida, v.a patsientide järelkontrollid. Patsiendid, kelle juurde sind kutsutakse, ei ole tuttavad.
Kindlasti on MET-tiimi valves suur vastutus. Kui osakonnast tuleb kutse, peab õde juba kõne algusest otsustama, kas ta kutsub arsti kohe kaasa või on võimalik kohapeale minnes edasised sammud otsustada. MET-õe tähtsaim ülesanne on valmidus kiiresti reageerida, olla kergesti kohanev, kollegiaalne ja kommunikeeriv.
Jagan üht meelde jäänud õppetundi MET-õena. Patsiendil oli järsku tekkinud hingamispuudulikkus ning MET-arst oli tellinud KT-uuringu (kompuutertomograafia) kopsuarteri trombemboolia (KATE) välistamiseks. Kuna osakonna õel oli palju tööd, pakkusin välja, et võin ise koos hooldajaga patsiendi KT-sse viia. Patsiendil oli suure pealevooluga hapniku lisa. Kui olime jõudnud esimesele korrusele, hakkas patsiendil saturatsioon langema väga kiiresti, kuni 70%. Selgus, et hapnikuballoon on täiesti tühi. Meil oli jäänud hapnikuballoon kontrollimata, mis on suur viga. Reageerisime hetkega ja tõime hapnikuballooni EMO-st.
Minu õppetund oli, et kindlasti tuleb üle kontrollida tehnika, millega transpordime rasket patsienti. MET-tiim on siiski toetav meeskond, kes liigub koos osakonna personaliga ja liigset vastutust võtta on riskantne.
MET-õde, II intensiivravi osakonnas töötav Mariam Lopez Ortiz
Liitusin MET-iga 2021. aastal. Selles rollis kõnetas mind võimalus jälgida ja ravida meie patsiente väljaspool intensiivravi osakonda. Kui patsient on tavaosakonnas ravil, julgustan neid tihtipeale: „Olete ühe sammu võrra kodule lähemal.“ Tahan anda endast parima, et patsient ei vajaks ravi intensiivravi osakonnas.
Olen ise teinud MET-teemalisi koolitusi nii oma majas kui ka teistes haiglates. Mulle meeldib koolitada, sest nii õpin ka ise juurde.
MET-tiimis töötamine on minu jaoks kindlasti mugavustsoonist väljaspool. Iga telefonikõne peale ikkagi võpatad, sest kunagi ei tea, mis probleemidega pöördutakse. On see elustamine, EKMO panek või ei õnnestu panna veenikanüüli.
Kui intensiivravi osakonnas on kõik kolleegid tuttavad, doktor kohe võtta, siis MET-is teen tihtipeale koostööd kolleegidega, keda näen esimest korda.
Naljaga pooleks, aga minu suurim ülesanne on jälgida, et MET-telefon ei läheks kogemata hääletule või lennurežiimile. Kui üks tähtis kõne jääb vastamata, lisandub pähe üks hall juuksekarvake. Kui aga telefon otsustab minna üle lennurežiimile, lisandub loendamatu arv halle juuksekarvakesi, sest siis ei saa ma kunagi teada, palju kõnesid ei tulnud kohale.
