Pealehele
Lähinädalatel peaksid Eesti haiglatesse jõudma ravile Ukrainas haavata saanud inimesed. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas on haiglad nende vastuvõtmiseks valmistunud ning millist meditsiiniabi veel saab Eesti Ukrainale anda.
Poola-Ukraina piirile on kogunenud palju rahvast – on neid, kes pakuvad abi ja on neid, kes on tulnud vastu oma lähedastele. Vormsi perearst Madis Tiik asus oma meeskonnaga Eestist teele kolmapäeval. Teekond kestis poolteist päeva ning nüüd on nad piiril, et abi anda.
"Enamasti on lihtsamad tervisemured. Mõned kõhuvalud, peavalud ja siis selline hingeline abi, psühholoog aktiivselt käib siin ringi ja vestleb lastega," ütles Tiik.
Tiik ütleb, et tõenäoliselt jäävad nad veel umbes 2-ks nädalaks ja selleks ajaks peaks olema ka selge kui palju meditsiinilist abi selles piiripunktis vaja läheb ning kas järgmine meeskond peaks tulema ja töö üle võtma. Koostöö erinevate abiorganisatsioonide vahel on päev-päevalt muutunud süsteemsemaks ning ülesandeid on võimalik jagada, ütleb Tiik.
"Nüüd vaikselt hakkab see nüüd laabuma see abi andmine. Alguses oligi väga selline õhinapõhine, erinevatest maadest abi andjad tulid siia kohale. Mitte ainult meditsiini poole pealt, vaid nii transpordi, kui ka toiduabi ja hingeabid kõik siin," ütles Tiik.
Poola-Ukraina piirile on Eestist peagi jõudmas ka välihaigla. Euroopa Liidu liikmesriigid valmistuvad vastu võtma ka sõjas tõsisemalt vigastada saanud inimesi. Need ei ole vaid lahingus haavata saanud võitlejad vaid ka naised ja lapsed, kes on rünnakutes haavata saanud Ka Eesti haiglad on valmis haavatuid vastu võtma.
"Euroopa komisjon ootas meilt vastust esimeseks märtsiks, et kas me oleme valmis aitama. Me ütlesime, et me oleme valmis aitama Aga tõepoolest me sellel hetkel hindame väga oma ressursse, oma võimalusi ja kindlasti jälgime, et milline tuleb ametlik palve," rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp.
Ukrainlasi on Eestis ravitud ka varem
See ei oleks esimene kord, kui sõjas viga saanud ukrainlasi Eestis ravitakse. 2014. aastal sai Regionaalhaiglas ravi 11 Ukraina kodanikku, kes olid lahingutegevuses haavata saanud.
Toona selgitasid Regionaalhaigla arstid, et patsiente valiti kaua ning määravaks sai see, kuidas nad taluvad transporti. Alates 2015. aastast said vigastatud ukrainlased taastusravi Seli tervisekeskuses.
Praegu suudaks Eesti haiglad anda abi umbes 60 sõjategevuses viga saanud ukrainlasele, ütleb Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ning lisab, et kuna Ukraina asub Eestist kaugel, siis on eluohtlike vigastustega patsientide siia transportimine peaaegu võimatu.
"Need haiged, kes meieni jõuavad või arvatavasti võiksid jõuda on saastunud haavad, pehmekoe haavad nagu nahahaavad, toruluude murrud, roidemurrud, näovigastused, silmavigastused ja nii edasi. Ehk ütleme, et kõndivad, lonkavad, karkudel olevad haiged," ütles Talving.
Millal esimesed tõsisemate vigastustega patsiendid Eestisse võiksid jõuda, ei ole veel teada. Talvingu hinnangul võiksid nad jõuda kõige varem nädala või paari pärast.
Kõiki Eestisse jõudvaid Ukrainas viga saanuid ei hakata ravima ainuüksi Regionaalhaiglas. Patsiente saadetakse ka teistesse haiglatesse ning logistika selleks on juba läbi mõeldud.
"Me oleme kokku leppinud terviseameti ja riigiga, et me jaotame haigete teekonnad läbi staapide nii nagu Covid-staabid on olnud – põhja meditsiinistaap ja lõuna meditsiinistaap. Põhja Eesti Regionaalhaigla traumakeskus oleks selle tegevuse juures olnud juhthaiglana, kuhu haiged kõigepealt tuuakse. Me teeme triaaži, vaatame, mida need haiged vajavad – röntgenpildid, laboriproovid, arsti hinnang ja siis me saame suunata edasi," rääkis Talving.
Talvingu sõnul võib sõja jätkudes Eestis ravi saada ka rohkem kui 60 sõjas vigastatut. Hetkel tuleb arvestada sellega, et haiglad on tööga koormatud, sest haiglaravil viibib praegu umbes 600 koroonahaiget.
Patsiendid vajavad ravi pikalt
Patsiendid Ukrainast tähendavad haiglate jaoks ka seda, et nad jäävad süsteemi pikemaks ajaks, märkis Talving. Peale haiglaravi vajavad nad ka järel- ja taastusravi ning kodusele ravile neid saata ei saa. Milliseid haigusi on nad varem põdenud, pole samuti teada, sest haiguslugu sõjast saabunutel kaasas pole.
"Eks see tulebki välja uurida. See on arsti amet, sa pead võtma anamneesi ja ilmselgelt nad ei räägi eesti keelt ja siis tuleb katsuda seda võtta inglise keeles ja kui inglise keel ei tööta siis tuleb leida tõlgid, kes räägivad vene keelt. Ma usun, et me leiame ka tõlgiteenistuse, kes räägib ka ukraina keelt, Eestis on 30 000 ukrainlast," rääkis Talving.
Haiglatesse on juba jõudnud sõjapõgenikke, kelle on südamehaigused, diabeet. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp ütleb, et abita sõjapõgenikke ei jäeta.
"Me saame neid inimesi vaktsineerida Covidi vastu, kui nad on vaktsineerimata ja on tagatud ka majutuskeskuses esmane tervisekontroll, kellel seda vaja on. Kokkuleppimisel on tervisekontrolli süsteem ja valvekeskuste süsteem. See kõik siin paralleelselt toimub, aga vältimatu abi on ka täna kõikidele Ukraina sõjapõgenikele meie teenuseosutajate juures kättesaadav. Sealjuures ka see, et kui on krooniline haige ja tal ongi vaja retsepti, sest tal ei ole ravimit, ka see on vältimatu abi," ütles Alasepp.
Ukraina poole on teel ka ravimid
Eestist jõuab Ukrainasse ka ravimeid ja meditsiinitarvikuid. Eesti riik koordineerib meditsiinilist abi Ukrainale vastavalt nimekirjale, mis on tulnud Euroopa Liidu hädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise asutuse kaudu. Esimene ravimi-saadetis, mille koostamisel andsid oma panuse ka eraettevõtted, on juba teel.
Erinevate heategevuskampaaniatega kogutakse raha nii kiirabiautode ja meditsiinitehnika saatmiseks Ukrainasse.
Reede lõunaks oli kogutud miljon eurot annetuskampaaniaga Ukrainas vigastatute ravikulude katmiseks. Selle kampaania korraldasid Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Kaubandus-tööstuskoda, kaitseministeerium ja Eesti Reservohvitseride kogu.
Reservohvitseride kogu juht Villu Õun ütleb, et annetused algavad paarist eurost ning suuremad on mitmekümne tuhande euro suurused.
"Sõjas tekib palju vigastatuid ja nende ravi, eriti pikaaegne ravi ja taastusravi on kallis. Me leiame, et see on meie võimalus seda ravi toetada sest et meil ei ole tsiviilstruktuuridena enam võimalik toetada ukrainlasi sõjavarustusega aga see on see, mis vigastused kaasnevad sõjaga ja see on see, kus meie saame toeks olla," ütles Õun.
"Me ilmselt räägime ka proteesidest ja abi andmisest ja ravimisest välismaal, meie välismaiste partnerite juures. Aga ka Eestis," rääkis Õun.
Allikas: https://www.err.ee/1608522722/lahinadalatel-jouavad-eesti-haiglatesse-r…