Pealehele
Marit Märk juhib eelmise aasta septembrist Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. See on Eesti suurim ja katsumusi siin jagub. Mis erakorralise meditsiini valdkonda lähiaastatel ees ootab?
Tekst: Stina Eilsen
Fotod: Rauno Liivand, erakogu
Erakorraline meditsiin on keeruline valdkond, mis meedias pidevalt esiplaanil ja sageli mitte kõige positiivsemate kajastustega. Miks otsustasid kandideerida?
Jah, väljakutse Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskust juhtima hakata oli suur, kuid minu kaalutlustel ja analüüsil tehtav. Teades, kui tugev meeskond erakorralist teenust Regionaalhaiglas osutab, ei tekkinud mul kordagi hirmu dr Vassili Novakilt teatepulk üle võtta.
Kahe esimese kuuga oli mul selge, kus on EMO töö ladusamaks muutmise võimalused, ning teadmine, et lokaalselt ja üksi me neid ei lahenda. Kiirabibrigaadide järjekordade lahendamisse tuleb kaasata esmatasandi meditsiin ja haiglaeelne etapp ning haiglaüleselt on kõikidel erialadel kaasvastutus EMO ummikute ennetamises.
Minu karjäär Regionaalhaiglas sai alguse internatuuris 2000. aastal, kui lisaks erialatsüklitele töötasin EMO-s nn nelja toa valvearstina. Olen tagasi eriala juures, millest siin haiglas alustasin.
Kui ajakirja jaoks pildistamispaika valides uurisin, kus on sinu põhiline töökoht EMO-s, jõudsime jälgimissaali suure ekraani ette, kus kirjas EMO-sse saabunud patsiendid. Nagu aru saan, siis just siin asub väljakutsete kese?
Jah, EMO jälgimissaali ekraan on minu ja vastutava valvearsti igapäevane tööriist, ennetamaks kiirabibrigaadide järjekordi. Ekraan annab kiire ülevaate jälgimissaali ja palatite voodihõive, tööprotsesside ning haigete EMO-s viibimise aja jälgimiseks. Intensiivravisaal ja jälgimissaal on just need EMO tsoonid, mis peavad tagama kiirabiteenuse toimepidevuse. Teades, et haiglal on kohustus võtta abivajaja kiirabibrigaadilt vastu viivitamatult, kuid mitte pikema kui 30-minutilise ooteajaga, siis sellest tsoonis peame hoidma voodihõivet 85% juures, et suuta vastu võtta uusi patsiente ilma viivituseta.
Erakorralise abi andmine ja kiirabibrigaadide teenindamine on kaugel plaanilisest teenuse osutamisest ja tööpäeva intensiivsus ei ole ette prognoositav. Mul on hea meel, et meeskond on tööprotsesside sujuvamaks muutmise muudatustega kaasa tulnud. Kiirabibrigaadide järjekordi ei ole meil enam olnud, kiirabitriaaž töötab ladusalt. Kõik panustavad.
Kui sead ennast tavainimese asemele, siis millised on ootused EMO-le? Kas need on õigustatud, arvestades praegust olukorda meditsiinisüsteemis? Mis on sinu hinnangul põhipõhjus, miks EMO-st on saanud alternatiiv perearstikeskusele?
Hetkel on EMO üks suur „logistikakeskus“, mida see olema ei peaks. Nii patsiendid kui ka suunavad arstid on arvamusel, et EMO lahendab patsiendi tervislikud ja sotsiaalsed probleemid, sh ka need, mis oleksid ennetatavad ega vaja kiiret sekkumist.
2024. aastal kasvas ise EMO-sse pöördujate arv 7% võrreldes 2023. aastaga, mis on süvendanud ülekoormust rohelises tsoonis. Inimeste terviseteadlikkus on madal, EMO-sse pöördutakse kergete tervisemuredega, mis ei vaja erakorralist sekkumist. Jäetakse vahele perearsti etapp, kuna esmatasandi teenusele saamine on keeruline ja pika ooteajaga. Osa patsiente kasutab pöördumist kui võimalust mugavusteenuseks, et saada eriarsti käsitlust koos analüüside ja uuringutega ühe päeva jooksul, isegi kui ooteaeg arsti vastuvõtule on pikk.
Kuidas inimesed mõistaksid, et EMO ei ole see koht, kuhu abi otsima tulla, kui piisavalt kiiresti perearsti vastuvõtule ei jõua? Põhiosa sellest raskest tööst käib hoopis kiirabiga saabuvate patsientidega ja nii see tegelikult olema peakski.
Inimeste käitumist on raske mõjutada. EMO-sse tullakse terviseseisundit kontrollima, et saada südamerahu ja turvatunne – nii leiti Riigikantselei korraldatud inimkäitumist analüüsival ja lahendusi otsival müksatonil, kus osalesin Regionaalhaigla EMO esindajana. Esmatasandi takistusrajad ja inimeste terviseteadlikkuse tõstmine on suundumus, millega riiklikult edasi minnakse. Kindlasti ei tohiks levida teadmine, et EMO-sse ei saa pöörduda. Ideaalis võiks EMO-sse suunamine toimuda ainult saatekirja alusel, välja arvatud traumapatsiendid ning kiirabibrigaadide toodud patsiendid.
Kuidas saame inimeste terviseteadlikkust parandada ja nn talupojatarkuse taas ausse tõsta? Iga väiksema mure korral ei ole ju vaja erakorralist arstiabi, vaid saab ka kodus õigeid ravivõtteid kasutades ennast aidata.
Terviseteadlikkuse parandamine peab saama alguse kodunt, samuti peab seda toetama kooli õppekava ning lisaks usaldusväärne sotsiaalmeedia ja blogid, mis õpetavad, millega võiks inimene ise hakkama saada ja millal on siiski vaja arsti poole pöörduda. Terviseteadlikkus ei ole iseenesestmõistetav, vaid vajab tänases kiires elutempos järjepidevat meeldetuletamist.
Kandideerimisel esitasid oma visiooni. Mis olid põhieesmärgid selles?
Soovin, et Regionaalhaigla püsiks regiooni kõrgema etapi raviteenust osutava juhtiva tervishoiuasutusena ja et EMO tasemel oleks tagatud valmisolek kõrgeima prioriteediga patsientide ravimiseks. Tahaksin, et keskuses töötavad motiveeritud arstid ja õendus-hoolduspersonal. Selle kõige eelduseks on EMO muutmine ja tänapäevastamine nii ruumilahenduste suhtes kui eriala suundumustega kaasas käimine.
Mis on kõige põletavamad teemad, mille lahendamiseni sooviksid jõuda?
Kõige põletavamad teemad on seotud EMO ülekoormuse, töötajate läbipõlemise ja järelkasvuga. Suur töökoormus ja piiratud arvu personaliga töötamine põhjustab ajanappust, mis omakorda vähendab võimalust patsientidega põhjalikumalt tegeleda. Regionaalhaigla EMO aastane ravijuhtude arv on viimastel aastatel kasvutrendis, 2024. aastal teenindati 81 000 patsienti. Ravijuhtude arv ühe EMO jaoks on väga suur ja kirjanduse andmeil on sellesse sisse kodeeritud EMO ülekoormus ja patsientide kuhjumine. Lahendusteks on ise pöördujate tsooni vastuvõtu korrastamine, kiirabiga mitte-Regionaalhaigla profiilsete patsientide alternatiivsele teekonnale suunamine ja haiglasiseste teekondade parendamine. Muutusi ja innovatsiooni tingib asjaolu, et meil on arstide defitsiit ja me peame liikuma samas suunas nagu muu maailm, kus õed ja tervishoiuspetsialistid tegelevad kergemate tervisehädadega patsientidega. Nii on ka plaanis juurutada ja arendada õe iseseisva vastuvõtu ning füsioteraapia teenust EMO-s.
Peaaegu pool aastat on möödunud. Mis sind on kõige enam üllatanud?
Positiivselt on mind üllatanud toetav EMO meeskond ja anestesioloogiakliiniku kollektiiv. Loodetavasti tuleb ka haigla juhatus kaasa uuendustega, mis on praegu hädavajalikud töökoormuse optimeerimiseks ja töövoo juhtimiseks.
Kuidas kolleegid vastu võtsid?
Enamus arst-kolleegidega olen aastaid koos töötanud ja vastuvõtt on olnud ootuspärane. Inimeste juhtimine on suur väljakutse.
Eelmine juht dr Vassili Novak juhtis EMO väga pikalt. Mis olid need õpetussõnad, mis ta sulle kaasa andis?
Dr Vassili Novak ei ole kuhugi kadunud. Ta osaleb aktiivselt EMO töös ja arendustes. Õpetussõnu jagab ta iga päev, aga jätab ka mulle vabad käed.
Kui ülikoolis arstiteadust õppisid, kas siis oli mõte, et kunagi võiksid EMO valdkonnas töötada? Millised olid sinu unistused tookord?
Mul ei ole olnud kunagi suuri ambitsioone, pigem olen soovinud teha tööd, mis mind inspireerib. Arstina töötamine on olnud mu suurim unistus, kuid vahepeal tuleb teha ka administratiivset tööd, sõltumata erialast.
EMO valdkond eristub oma erakorralisusega muust meditsiinist. Mis iseloomustab selle valdkonna kolleege?
Erakorraline meditsiin on eriala, mis koondab kõrge pingetaluvuse ja kiire otsustusvõimega inimesed, kellel on oskus tegeleda keerulist ja mitme eriala ravikäsitlust vajavate patsientidega ning teha ka kiireid ja raskeid otsuseid, kui elupäästvad ravivõtted on efektita. Erakorralise meditsiini eriala teeb eriliseks see, et siin toimib tihe meeskonnatöö, mille toimimist harjutame regulaarselt.
Nagu eelnevalt mainisid, on EMO-s ka suured probleemid ülekoormuse ja tööjõupuudusega. Kuidas reklaamiksid EMO tööd noortele meedikutele? Miks tulla?
Tööjõupuudus ja suur töökoormus on kogu Eesti meditsiini üks viimaste aastate suurim murekoht, mis lähikümnendil kahjuks ei lahene. Seega ei hakka ma erakorralise meditsiini eriala eraldi esile tõstma, vaid paneksin südamele noortele, kes ülikooli arstiteaduskonda lõpetavad, et nad valiksid arstikutse ja teeksid erialast tööd sõltumata valdkonnast. EMO eriala on mitmekülgne ja vaheldusrikas ning just seda pakub Regionaalhaigla EMO. Oleme noorarstide hulgas atraktiivne nii tööandjana kui ka residentuuri baasasutusena. Möödunud aastal võtsime tööle neli EMO residentuuri lõpetanut ja plaanime noori kaasata ka sel aastal. 2026. aastal on planeeritud EMO renoveerimine, misjärel saame juba töötada uues ja tänapäevastatud töökeskkonnas.
Kuidas pidev tööjõupuudus ja ülekoormus EMO tööd mõjutab?
Erialaspetsialistide defitsiidi tõttu oleme kaasanud valvegraafikutesse üld- ja abiarste, keda oleme koolitanud eelnevalt EMO profiilsete patsientide käsitluse suhtes, et ülekoormusega toime tulla.
Milline on koostöö perearstide ja teiste koostööpartneritega?
Koostöö perearstide ja teiste Tallinna haiglatega toimib, kuid vajab veel parendamist. Kõik osapooled – nii esmatasand kui ka kiirabiteenust osutavad asutused – on saanud aru, et haiglaeelne etapp vajab korrastamist. Parendusmeetmete ettepanekud on tehtud nii koostööpartneritele kui ka riigile.
Kuidas kriisideks valmis olla? Kriisivalmidus on EMO üks märksõnu.
Kriisideks valmisolekut ei tohi igapäevatöö varjus unustada. Parim ettevalmistus kriitiliseks intsidendiks on regulaarsed õppused. EMO fookuses on masskannatanute situatsioonide lahendamine, mida praktiseerisime viimati 2024. aasta sügisel, kui toimus õppus nimega „Morna madin“.
Oled koos perega elanud ka USA-s ja sul on töökogemus Kansase haiglast. Kui palju sealse erakorralise meditsiiniga kokku puutusid?
Jah, töötasin USA-s Kansase Ülikooli Haiglas. EMO töökogemust mul kahjuks ei ole, mida kaasa tuua. Patsientide raviteekonnad on sarnased, kuid ravikindlustus määrab teenuste sisu ja mahu.
Millised kogemused oled kaasa võtnud Regionaalhaigla tütarhaigla Raplamaa Haigla juhtimisest?
Raplamaa Haiglas töötamine oli missioonitöö. Viieaastase tööperioodi jooksul sai ajakohastatud haigla raviteenuseid, tugevdatud kliinilist koostööd üle kontserni ja värvatud uusi erialaspetsialiste kodulähedast tervishoiuteenust osutama. Jõudsin arusaamisele, et tugeva meeskonnaga ja süsteemse lähenemisega on võimalik ka väikeses haiglas häid tulemusi saavutada, ning seda püüan ka Regionaalhaigla EMO-sse tuua.
Räägi veidi oma perekonnast.
Mul on neli toredat last, kellest kaks on täiskasvanud, ja toetav abikaasa. Need on inimesed, keda saan usaldada ja kelle peale saan alati kindel olla.
Mis aitab lõõgastuda?
Tööst vaba aega veedan perekonna ja sõprade seltsis aktiivselt puhates. Armastan sporti ja reisimist. Viimastel aastatel olen avastanud enda jaoks matkamise, mis on omamoodi meditatiivne tegevus ning võimaldab avastada maailmas kohti, kuhu tavapäraselt reisides ei sattu.
Mis aitab hoida positiivset meelt?
Olen loomult optimistlik ja lahendustele orienteeritud. Tagasilöögid mind ei frustreeri. Olen saanud head geenid oma vanematelt.