Pealehele
Esimese Eesti haiglana kaasas Regionaalhaigla EMO-sse füsioterapeudi, kes aitab rasketest traumadest ja haigusseisunditest taastuda. Räägime juttu Lisette Tõnutarega, kes selle vastutusrikka ülesande on enda kanda võtnud.
Tekst: Stina Eilsen
Fotod: Raul Mee
Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s ja osas Euroopa riikides on füsioterapeut juba tavapärane liige EMO meeskonnas, Eestis on see alles uus suund. Millise murega patsiente aitad?
Suur osa patsientidest on skeleti-lihassüsteemi traumadega ja erinevate valudega patsiendid. Mõnikord on valu ja trauma põhjus väga selge. Näiteks on patsient kukkunud trepil või rattaga. Mõnevõrra üllatavalt palju on patsiente, kes on kukkunud rulluiskudega – kiirus on üsna suur ning sõidetakse asfaldil, õnneks on kantud kiivrit. Kevad-suvisel ajal hakkab rohkem jõudma tõukerattaga kukkunud patsiente, sageli on nende vigastuste korral mängus alkohol ja kiivri puudumine, mis võib kaasa tuua raskemad vigastused.
Sageli jõuavad kroonilise selja-, jala- ja kaelavaluga patsiendid EMO-sse. Kas selliste kaebustega on mõtet tulla?
Kui kaebus on krooniline ja seisund ei ole järsult halvenenud, peaks esmane kontakt olema kindlasti pereõde või perearst. Patsient ootab sageli, et EMO-s tehakse täpsustavad uuringud või saab kiiremini aja eriarstile, ning seetõttu on pettumus suur, kui EMO töötaja selgitab, et see nii pole.
Mis on EMO füsioterapeudi roll täpsemalt?
EMO-s on füsioterapeut pigem ravikvaliteedi tõstja kui vältimatu abi osutaja nagu osakonna õed ja arstid. Seega on ka füsioterapeudi roll toetav. Näiteks saavad arstid hoida aega kokku selgitustöö arvelt ja suunata patsiendi füsioterapeudi vastuvõtule, kes saab täpsemalt edasi rääkida, mida võib ja ei või pärast traumat teha, kuidas kõndida karkudega, kuidas saab ise peale panna ortoose, millised on toetavad ja mittefarmakoloogilised valu vähendamise võimalused, kuidas modifitseerida oma kehalist aktiivsust pärast traumat ja kuidas naasta igapäevaste tegevuste juurde, samuti anda nõu edasise raviteekonna suhtes või suhelda patsiendi ja tema lähedastega kodu kohanduse või abivahendite vajaduse teemadel. Ühtlasi loodan olla EMO-s arstidele nõuandja rollis patsiendi kehalise võimekuse kohta. Kõige lihtsam näide võiks olla see, kas patsient on võimeline EMO-st koju minnes üksi hakkama saama või on tema kukkumisrisk nii kõrge, et suure tõenäosusega on ta varem või hiljem osakonnas tagasi.
Kas oled ise ka mujal maailmas näinud, kuidas füsioterapeudi töö välja näeb?
Saime koos EMO meeskonnaga 2024. aasta kevadel külastada Slagelse ja Gødstrupi haiglaid Taanis. Valisin need haiglad, kuna need sarnanevad Regionaalhaiglaga patsientide hulga poolest ning Slagelse haigla oli üks esimestest Taanis, kes füsioterapeudid EMO meeskonda kaasas.
Erakorralise meditsiini osakondades on füsioterapeudi tööülesanded väga erinevad, olenevalt väljaõppest, erialase kvalifikatsiooni nõuetest, riigi ja haigla eeskirjadest. Suurema osa patsientidest moodustavad skeleti-lihassüsteemi probleemidega patsiendid.
Nii Taanis nähtu kui ka kirjanduse põhjal saab öelda, et enamasti alustatakse EMO-des traditsioonilise suunamise mudeliga, kus patsiendi võtab pärast triaaži vastu arst (või õde) ning seejärel suunatakse ta samal päeval füsioterapeudi vastuvõtule. Selles faasis oleme ka Regionaalhaiglas.
Edasi on välisriikide näitel füsioterapeut arenenud iseseisvaks vastuvõtjaks. See tähendab, et füsioterapeut on sarnaselt eriõega oma traditsioonilist rolli lisapädevustega täiendanud (extended scope) ja on õppinud patsiendiga iseseisvalt toimetama triaaži järgselt väljakirjutamiseni, vajamata erakorralise meditsiini arsti või iseseisva õe abi. Iseseisva vastuvõtjana võib füsioterapeudi ülesannete hulka EMO-s kuuluda ka uuringute tellimine, lülisamba ja jäsemete piltuuringute tõlgendamine, luumurru lahastamine, assisteerimine reponeerimisel, iseseisvalt väljakirjutamise otsuse tegemine, edasise raviteekonna koordineerimine, suunamine statsionaarsetele ravimeeskondadele, teatud ravimite määramine (konsulteerides EMO arstiga) ning süvaveenitromboosi skriinimine ultraheliga. Eestis ei võimalda esmase vastuvõtja mudelit veel kasutada seadusandlus.
Mis on uue töö puhul senini kõige rohkem rõõmu valmistanud?
Rõõmu teeb see, kui patsient saab kiiresti üle hirmust liikumise ees ja näeb, et tuleb toime paremini, kui arvas. Tunnen väga head toetust kolleegidelt ning mul on hea meel, et juba nende paari kuuga julgevad kolleegid mind üha enam kaasata.
Füsioterapeudi soovitused vigastuste vältimiseks
1. Kanna asjakohast kaitsevarustust nii töökohal kui ka sportides ning vajaduse korral ka vabaajategevustel.
2. Kroonilise valu puhul on suur abi regulaarsest ja jõukohasest kehalisest aktiivsusest. Alustamiseks on hea pidada nõu perearsti, füsioterapeudi ja treeneriga.
3. Regulaarne kehaline aktiivsus peaks olema sama loomulik osa elust, kui on näiteks hambapesu ja söögi valmistamine. Oluline on leida aktiivsuse vorm, mis endale meeldib.
4. Hea tervise alustalad on hea uni, tasakaalustatud toitumine ja kehaline aktiivsus. See võib tunduda justkui liiga lihtsa ja loomulikuna, aga sageli on terviseprobleemide puhul miski neist kolmest häiritud.