Pealehele
Viimastel aastatel satub raske traumaga patsiente haiglasse kõige enam kõrgelt kukkumise tagajärjel. «Kõrgusest kukkumise põhjused on väga erinevad, näiteks alkoholijoobes rõdudelt või akendest kukkumised, kõrgusest allahüppamised suitsiidi eesmärgil, tööõnnetused ehitusel jne,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse üldkirurg Sten Saar.
Saar kaitses septembris Tartu Ülikoolis doktoritöö «Raske trauma epidemioloogia Eestis», juhendajateks prof Peep Talving ja prof Urmas Lepner, olles keskendunud raskelt vigastatud patsientide uurimisele.
«Õnnetus võib juhtuda igas vanuses ning väga tihti on see seotud noorte inimestega. Õnnetusjuhtumid on vanusegrupis 1-44 aastat peamine surmapõhjus,» ütleb dr Saar. «Väga murettekitav oli leid, et trauma tõttu hukkunutest 51 protsendil esines surmahetkel alkoholijoove.» Traumasurmadest ligikaudu 72 protsendil juhtudest sureb kannatanu sündmuskohal vigastustesse. Saare sõnul tõestab see, et kõige enam elusid saab päästa ennetusmeetmetega.
Doktoritöö eesmärk oli hinnata raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja ravi tulemusi ning võrrelda neid Eesti traumakeskuste, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel, väliskeskustega, muutusi ajas pärast taasiseseisvumist ning vigastuste mustreid. Saare sõnul puudusid Eestis varem raskelt vigastatud patsientidele keskendunud uuringud, säärased andmed on aga üliolulised traumasüsteemi jätkuvaks arendamiseks. Esimese uuringuga alustati 2014. aastal.
Vigastused, mis kõige sagedamini operatsioonile viivad, on kirurgi sõnutsi eri piirkondades esinevad luumurrud, mis vajavad ortopeedilist ravi. «Arvestataval hulgal näeme ka kõhuorganite vigastusi ja ajutraumasid, mis vajavad kirurgiat. Väga keerukad ja komplekssed on rasked vaagnatraumad, mis nõuavad väga head erinevate spetsialistide koostööd ja õigeid kiireid otsuseid,» räägib dr Saar. Iga aasta esineb ka südamevigastusi, mis vajavad peaaegu alati opereerimist.
«Põhimõtteliselt võib iga õnnetus põhjustada eluohtlikke vigastusi,» tõdeb Saar. «Ka näiteks samal tasapinnal kukkumise tagajärjel võib tekkida eluohtlik koljusisene verejooks, mis on potentsiaalselt eluohtlik või invaliidistav. Kõige enam surmasid juhtub siiski mootorsõidukiõnnetuste tõttu,» lisab kirurg.
Saare doktoritöö raames tehtud uurimusest selgus, et Eesti traumasüsteem on arenenud hästi ning meie viimaste aastate tulemused on võrreldavad Euroopa tippkeskuste omadega. «Näiteks uuring, kus võrdlesime Põhja-Eesti regionaalhaiglasse saabunud raskelt vigastatud patsiente Helsingi Ülikooli haigla patsientidega, näitas võrdset elulemust ning mõlemad haiglad tegutsesid paremini kui oodatud suremustulemusi ennustavate skooringute alusel,» tõdeb dr Saar.
Teine oluline leid oli, et Eesti kõrgeima astme traumakeskused Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum ravivad haigeid võrdselt hästi, mis näitab, et Eesti mõlemas regioonis on traumahaigetele tagatud väga heal tasemel ravi. «Seega, uurimistöö kinnitas, et oleme teinud õigeid asju ja traumasüsteem areneb hästi. Meil on nüüd olemas andmed, mille pealt edasi liikuda ja millega tulevikus ennast võrrelda,» ütleb Saar.
«Väga olulised on erinevad ennetusmeetmed, et hoida vigastusi ära, sest see päästab kõige rohkem elusid,» tõdeb kirurg. Sestap on riigi abi ülioluline. «Näiteks neljarajaliste maanteede rajamine suuremate linnade vahele võiks säästa palju elusid, ja õnneks on see protsess käivitunud. Maanteedel suurtel kiirustel juhtuvad mootorsõidukiõnnetused põhjustavad tihti letaalseid vigastusi ja hukkunuteks on sagedasti ka noored inimesed, mis põhjustab tohutu hulga kaotatud eluaastaid,» räägib Saar.
«Vajalik on ka jätkuv alkoholipoliitika, sest ligikaudu pooled vigastussurmad on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Pidev tööohutusega tegelemine – igal aastal näeme ehitusel kõrgusest kukkumisi,» jätkab Saar.
«Traumadega tegelemine ja nende ennetamine on ülioluline. Lisaks surmadele põhjustavad traumad tihti ka invaliidistumist või psühholoogilisi häireid, millel on tohutu sotsiaalne ja majanduslik mõju,» nendib kirurg.
“Traumasurmadest ligikaudu 72 protsendil juhtudest sureb kannatanu sündmuskohal vigastustesse.”
Vigastussurmade põhjused Eestis
- 18,7% mootorsõidukiõnnetus
- 14,7% kukkumine kõrgelt
- 14,0% kukkumine maapinnal
- 13,1% terav ese
- 11,2% laskehaav
- 11,1% auto vs jalakäija
- 8,0% löök või tabamus teise isiku poolt
- 3,0% jalgrattaõnnetus
- 1,5% mootorrattaõnnetus
- 4,7% muu või teadmata
Allikas: Doktoritöö «Raske trauma epidemioloogia Eestis»
Artikkel ilmus 6. oktoobri Postimehe paberkandjal.
Dr Sten Saare doktoritööga saab lähemalt tutvuda siin.