Pealehele
Elektriliste tõukeratastega kukkumist nimetab doktor Vassili Novak lausa moodsaks epideemiaks. „Meil on iga päev keskmiselt kolm patsienti, kes vajavad ravi elektritõukerattaga saadud trauma tõttu,“ tõdeb ta.
Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (PERH) on juuni esimeste nädalate jooksul sattunud 40 patsienti, kes said trauma, sõites elektrilise tõukerattaga. „Umbes 15% nendest olid suhteliselt tugevas alkohoolses joobes. Mõnel oli raske ajukoljutrauma ning üks patsient vajas intensiivravi,“ selgitab PERHi EMO juhataja Vassili Novak.
Jaaninädalal oli kukkumisi elektritõukeratastega veelgi rohkem, rääkimata teistest stsenaariumitest: kokkupõrked teise liikleja või mootorsõidukiga. „Ilmselt suurem osa tõukerattaga trauma saanud inimestest pöördub Ida-Tallinna keskhaigla EMOsse ning arvatavasti on veel suur arv inimesi, kes kergema traumaga ei pöördu otse haiglasse. Võib arvata, et meil on moodne epideemia,“ tõdeb dr Novak. „Paljudel elektritõukerattaga kukkunud inimestel on just ülajäsemete ning näotraumad. Näiteks oli eile [esmaspäeval] juhtum, kus noor poiss näoli kukkumisel kaotas kolm esihammast.“
Haiglasse ei pöördunud ka tallinlane Evelin, kelle esimene katsetus Boldi renditõukerattaga lõppes kehvasti. „Renditõuksiga sõites võtsin kiiruse üles ja vajutasin siis pidurit… aga gaas jäi peale ja pidur ei töötanud!“ kirjeldab ta. „Vajutasin kiiruse üles ning kuigi ma näpu gaasilt maha võtsin, põrutas see endise hooga edasi, otse suure ristmiku poole. Hakkasin kartma ja lihtsalt astusin sõitvalt tõuksilt maha. Sõiduriist rebis ennast mu käest lahti ja paiskus sõiduteele, viseldes asfaldil kümmekond sekundit, enne kui seiskus. Hullult ohtlik oli see kindlasti! Õnneks ei tulnud sel hetkel ühtegi autot.“
Käest lahti rebides tegi tõuks Evelini õlale haiget ning sellelt maha astudes ta kukkus üsna õnnetult. Vigastused paranesid Evelinil aegamööda ise, ilma arsti juurde pöördumata.
Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht dr Külvar Mand räägib, et tõukeratastelt kukkumiste tagajärgedeks võivad olla haavad, nihestused või ka luumurrud, peamiselt jäsemetel ja peas. „Põhjuseks on tihti just liiga suur kiirus ning oskamatus õigeaegselt hoogu maha võtta ja pidurdada. Inimesed hindavad oma sõiduoskusi üle ja ei saa pidurdamisega hakkama ning nii kas kukutakse või sõidetakse millegi vastu,“ räägib dr Mand.
Nii dr Novak kui ka dr Mand soovitavad tõukerattaga sõites kanda kiivrit, sest see hoiab ära raskemad peatraumad.
Võidupühal kukkus Tartus elektritõukerattalt 13aastane poiss. Rääkinud sõpradele kukkumisest saadud põlve- ja peavigastustest, eraldus ta teistest halva enesetunde tõttu. Järgmisel hommikul ta enam ei kontakteerunud. Politsei teada poiss ei kandnud kiivrit, ehkki see on alla 16aastasele ratturile kohustuslik. Asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud kriminaalmenetlus: kas keegi vastutab traagilise õnnetuse pärast või oli tegu halbade asjaolude kokkulangemisega.
Kõikvõimalikke erinevaid kergliikureid, sealhulgas elektrilisi tõukerattaid, on liikluses iga aastaga aina rohkem. Politsei- ja piirivalveameti ennetustöö koordinaator Gerli Grünbergi sõnul ei jää paraku nende osalus märkamatuks ka liiklusõnnetuste statistikas. „Kui analüüsida kergliiklejatega aina sagenevaid õnnetusi, siis enamasti ei ole küsimus liiklusreeglite teadmistes, vaid pigem uskumuses, et minuga ei juhtu midagi ja oskamatuses ohte ette näha.”
Täiskasvanutel ei ole jalg- ega tõukerattaga sõites kiiver kohustuslik, kuid siiski äärmiselt soovituslik, sest see kaitseb kõige õrnemat ja vajalikumat kehaosa – pead. „Teisalt on ka lapsed teadlikud, et alla 16aastased ratturid peavad teel sõites kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Sageli nendivad nad politseile, et kiiver on küll olemas, kuid pole eakaaslaste seas popp või see jäi koju ning ununes pähe panemast,“ lisab Grünberg.
Artikkel ilmus 28. juuni 2022 https://www.ohtuleht.ee/1065211/moodne-epideemia-doktor-novak-elektrito…-